Lisaks sõjalise kohaloleku tugevdamisele Lähis-Idas on USA saatnud üle 150 meediku Saksamaal asuvasse Landstuhli sõjaväehaiglasse. Samuti on kõrgendatud valmisolekusse viidud Suurbritannias ja USA-s paiknevad pommitajad, vahendas The Wall Street Journal. 

Pentagon ei ole vägede liigutamist kommenteerinud. USA erukindral Joseph Votel ütles, et vägede koondamine ei tähenda tingimata suure sõjalise operatsiooni peatset algust.

"Selle kõige eesmärk on anda presidendile ja kaitseministrile võimalikult suur tegutsemisvabadus ning pakkuda neile vägede poolt võimalikult palju erinevaid valikuid," ütles Votel. 

Hiljuti ähvardasid Jeemeni huthi mässulised kehtestada Saudi Araabiale mereblokaadi. Vaatlejate hinnangul võib USA seetõttu suurendada oma sõjalist kohalolekut piirkonnas, valmistudes võimalikeks rünnakuteks huthi mässuliste vastu.

Samal ajal jätkab USA õhurünnakuid Iraani sõjaliste sihtmärkide vastu, et vähendada Teherani võimet ohustada laevaliiklust Hormuzi väinas. Trump lubas olukorra lahendada, kui ka huthid peaksid ründama kaubalaevu. 

Washingtonis kasvab samal ajal mure sõja maksumuse ja pikaajalise strateegia pärast. Kaitseminister Pete Hegsethi sõnul on konflikt läinud maksma juba üle 37 miljardi dollari. Vabariiklaste kontrolli all olev esindajatekoda kiitis siiski napi häälteenamusega heaks eelarveraamistiku, mis näeb ette 73 miljardi dollari ulatuses täiendavaid kaitse- ja luurekulutusi.

Trump ise on viimastel päevadel oma Iraani-vastast retoorikat karmistanud veelgi. Trump teatas kolmapäeval, et kui Teheran ründab kaubalaeva, annab ta käsu pommitada sodiks mõni Iraanis asuv sild või elektrijaam.