Alustame uudisest, mis rääkis sellest, et mitmed tuntud Eesti ettevõtjad investeerisid kümneid miljoneid eurosid Eesti suurimasse andmekeskusesse Greenergy Data Centers. Lisandunud raha läheb hoone kohandamiseks tehisaruteenindamiseks, selle vajaduse laiendamiseks ja et laiendada kliendibaasi ka Eestist väljapoole. Tensor Estate omandas osa MCF Groupist, kes opereerib Greenergy Data Centersit.

Kas võib öelda, et tegemist on keset suve, keset hapukurgihooaega ühe Eesti kõige olulisema majandusuudisega pikas plaanis? Või saab öelda, et kuna see jääb mahu poolest esimese hooga Luminori ostu-müügitehingule alla, siis see polegi märkimisväärne uudis?

Ma arvan, et see on kõige olulisem uudis vähemalt sellel suvel. Arvestades, et tegu on ikkagi tööstusinvesteeringuga, mis jääb genereerima meie riigisiseselt ka kapitali või siis käivet, siis see on kindlasti minu jaoks olulisem uudis kui Luminori tehing.

Mitmest miljardist me räägime?

Täna me ei räägi veel miljarditest, täna me räägime sadadest miljonitest.

See on esimene hoog, aga milline on potentsiaal?

Potentsiaal, kui me räägime Greenergy Data Centerist, on ikkagi mõnisada megavatti. Siis räägime tõesti kuni viie miljardi eurosest investeeringust.

Alustame ikkagi A-st ja B-st, enne kui jõuan suure raha ja kõlavate nimedeni – olgu need siis Jüri Käo, Kristjan Rahu, Markus Villig või Armin Karu. Mis asi see andmekeskuste äri on? Sel aastal pole vist möödunud ühtegi kvartalit ilma uudiseta, et keegi kas asub Eestisse andmekeskust arendama või kavandama.

On tegemist siis Sunlyga, kellel on plaan Ristil, või siis Evekoniga, kes kusagil Harju- ja Läänemaa kandis üht-teist planeerib. Mis asi see andmekeskus on? Kas tegemist on klassikalise tööstuskinnisvara arendamisega või millega te tegelete?

Suures pildis tegelikult on tegu tööstuskinnisvara arendamisega. Veel suuremas pildis on aga tegemist globaalse ulatusega investeeringuga. Miks ma ütlen globaalsega? Kui me muidu räägime tööstusinvesteeringust, siis piltlikult sõidab garaažiuksest mingi toode välja ja see saadetakse rekkatega laiali. Andmekeskuse äri on selles osas teistsugune, et seda saadetakse laiali valguskaabli ehk fiibri kaudu üle maailma.

Mis teeb andmekeskuste äri meie vaatest eriliseks, on see, et me ei räägi kunagi renditavatest ruutmeetritest. Kui muidu räägime tööstusest või üldse kinnisvarast, siis arvestatakse ruutmeetreid, aga meil räägitakse kilovattidest ja megavattidest, sest ühe ruutmeetri peale mahub olenevalt sisseseadest väga erinev hulk kilovatte. Me jäämegi alati rääkima kilovattidest. Miks on viimased kvartalid ja paar aastat sellised olnud?

Ega see on lõpuks meie endi pärast, me kõik kasutame tehisaru üsna palju. See on esimene asi. Teine asi: Euroopas täna on tehisaruvõimekust väga vähe. Peamine maht on ikkagi USA pinnal.

Kogu maailma arvutusvõimsusest asub Euroopas umbes viis protsenti ja see on avanud meile ning põhjamaadele päris mitu ust, et neid investeeringuid Euroopasse meelitada. Me tahame kõik olla mingil määral sõltumatud ja vältida olukordi, kus meil näiteks mingid keelemudelid kinni pannakse.

Kui Euroopas on viis protsenti globaalsest arvutusvõimsusest, siis kui palju Euroopa ise maailma arvutusvõimsusest kasutab? Kindlasti üle viie.

Kindlasti üle viie. Kui me räägime keelemudelite arendamisest, siis seal ei ole Euroopa esirinnas – seda me kõik teame, et on OpenAI ja Anthropic. Jään täpse mahtude vastuse võlgu, mida kasutatakse, aga kui vaadata mahatulekut elaniku kohta USA-s võrreldes Euroopaga, siis on erinevus umbes üheksakordne. Ja kui võtta täiesti tavakasutaja, siis me ei jää USA tavakasutajale alla.

Nüüd on kolm võimalust: kas olla arendaja, kes ehitab maja valmis või hangib vajalikud load ning müüb projekti maha – nagu kaubanduskeskuse või muu ärikinnisvara – teine võimalus on rajada maja valmis, osta sisse piltlikult öeldes vajaminev sisseseade ning anda see üürile ja kolmas võimalus on rajada maja, opereerida seal ning teenida tulu. Mida teie tegema hakkate?

Meie teeme seda osa, et teeme valmis maja: kõigepealt planeeringu, siis maja ja paigaldame majja vastava infrastruktuuri, et kliendid saaksid sinna tuua GPU-d või oma serveriraamid. Nemad müüvad sealt edasi oma tarkvara või arendavad seda meie keskuses. Meie pakume neile täna hästi lihtsustatult külma ruumi ja väga mitut pistikut.

Ehk teie seda arvutusvõimekust ostma ja seda välja üürima ei hakka?

Hetkel mitte.

Aga tulevikus?

Ei välistaks.

Aga ma saan aru, et see on väga kallis ja kõige magusam äri.

See on väga kallis. Mul on hea meel, et me oma jutuga sinna jõudsime. Täna on selles valdkonnas kapitaliprobleem Euroopas väga suur, seda kapitali on oluliselt vähem kui Põhja-Ameerikas. Ükskõik, kas meil oleks ambitsioon GPU-maailma siseneda või mitte, on kapitali kaasamine sellises mahus esialgu natuke suur amps. Lähme sellega järk-järgult, täielikult välistada ei tahaks.

See keskus asub Hüürus ja hoone on püsti. Selle suuromanik on riiklikku kapitali esindav Kolme Mere Investeerimisfond, kes jääb ka praeguse avaliku kommunikatsiooni kohaselt enamusosanikuks. Miks nemad ei suuda olemasolevat hoonet nii välja ehitada ja kliente leida, et äril oleks jumet?

Tensor Estate tuli algselt mõttega arendada kinnistuid ja infrastruktuuri ilma maja ehitamata. Tulime mina ja minu kaasasutaja Martin Salo ideega teha neid ka Eestis, sest meil on külm ja juriidiline keskkond on üsna hea.

Läksime selle teemaga Greenergy Data Centeri poole, kelle kinnistu ja loastatud ala on oluliselt suurem kui neil tänane hoonestus. Nemad olid jäänud kinni salvestusteenuse pakkumisse. Mina ja Martin olime piisavalt hulljulged ütlema, et AI tahab samuti Eestisse tulla.

Salvestusteenuse hoonesisene infrastruktuur erineb sellest, mida vajab tehisaru töötlus. Kui me selle hullumeelse ideega sinna läksime, pakkusid nad välja: võtke risk!

Hakkasime oma tutvusringkonnast investorite seast vaatama, kuidas seda riski võtta, ning leidsime, et mingis mahus on mõistlik ette investeerida. Kolme mere Fondil sellist mandaati ette investeerida ei ole ja see avaski meile ukse.

Teid kuulates saan aru, et andmekeskusi on erinevaid. Kõige lihtsam on see, mis Hüürus juba olemas on: on serverid ja võimekus salvestada ning hoida asju piltlikult öeldes pilves, et neile igal ajahetkel ligi pääseda.

Sealt edasi tulevad investeeringu mõttes oluliselt keerulisemad, kallimad ja tõenäoliselt ka tulusamad keskused, mis aitavad tehisaru treenida või seda reaalajas jooksutada. Kuhu teie liigute?

Meie liigume puhtalt tehisaru haru poole. Kas kliendid tegelevad treenimise või tehisaru teenindamisega, jääb isegi lahtiseks. Kuna sisseseade koosneb peamiselt Nvidia riistvarast, seame oma hoone valmis Nvidia riistvara jaoks.

Tensori mureks jääb siis leida kliendid ja tuua sisse rahalaev?

Kliendid on natuke ühine ettevõtmine, aga Tensor on seda täna vedamas ja rahalaeva samuti, jah.

Kas praegu võib öelda, et Hüürus on olemas maja ja kommunikatsioonid ning nüüd tuleb maja täita tehnikaga, et kliendid saaksid sisse tulla ja tööstuslikus mõttes saaks ettevõtmine pihta hakata?

Just. Põhiliselt tähendab see seda, et järgmisel aastal on meil eesmärk olla rahvusvahelistele klientidele täiemahuline tehisaruvõimekust pakkuv keskus. Täna pakuvad tehisaruvõimekust ikkagi väga suured ettevõtted.

Jõuame ikkagi raha juurde. Kui palju kõigeks selleks raha kulub? Eelmise nädala uudis rääkis, et tuntud Eesti ettevõtjad eesotsas Jüri Käo ja Kristjan Rahuga on valmis panustama 100 miljonit eurot, ning juttu oli ka teisest 100 miljonist. Selgitage seda mõtet.

Raha peab lõpuks raha teenima. Investorite mõte on selles, et kapital hakkaks end teenima või tekiks kasumimarginaal. Kui minna lõplike numbriteni, eks see sõltub sellest, kuhu me kasvutrajektooril jõuame.

Esialgu investeerime sinna koos oma investoritega alla 100 miljoni euro. See ei tähenda lage, lagi on tegelikult väga kõrgel. Sel hetkel vaatame kapitali nii Eestist kui ka välisturgudelt.

Peamine on aga see, et investorid olid kindlad ning julgevad seda raha Eestisse investeerida, olenemata kõrgetest elektrihindadest või geopoliitilisest ebakindlusest. Mul on siiralt hea meel, et meil on oma Eesti inimesed, kes julgevad oma varadega siia panustada.

Kordame uuesti üle: kes on need kliendid ja kas neid tuleb palju? Olete öelnud, et loote esimeses hoos arvutusvõimekuse rajatise võimsusega kuni 30 megavatti. Kas 30 megavatti tähendab tollel hetkel maksimaalset elektritarbimise võimekust?

Jah, see on see pool, mida Eleringi ehk põhivõrgu liitumine meile võimaldab – natuke alla 30 megavatti. Kui räägime klientide arvust, siis tehisaru poolel räägime me üksikutest klientidest. Kui salvestuse poolel võisime räägida sadadest klientidest väga väikesel pinnal, siis AI poolel on klientide arv üksik.

Kumb teie huvi on, kas leida üks ja suur? Olgem ausad, maailma tipud nagu Microsoft, Amazon või Google suudaksid tõenäoliselt üksi selle 30 megavatti täita ning jääks puudugi.

Sellised nimed otsivad ilmselt palju suuremaidki klastreid. Meie eesmärk on piisavalt hajutatud, kuid finantsvõimekuselt kindel kliendibaas. Greenergy Data Centeril ei ole praegu laenukapitali, mida tahame kasutada edasiseks kasvuks, mistõttu peab kliendibaas olema väga heade finantsnäitajatega.

Inimesed huvituvad ikkagi nimedest. Räägitakse, et tegelete kõigi suurtega – ei saa välistada, et kliendid võivad olla Meta, Google, miks mitte Apple või Microsoft, Anthropicust rääkimata. Kellel on huvi Eestisse tulla?

Viimase 10–12 kuu jooksul on mul olnud huvitav aeg, kus oleme kohtunud pea kõigi nn hyperscaler'ite ehk valdkonna suurettevõtetega ja pea kõigi neocloud'idega ehk teise astme klientidega. Jääksin diskreetseks selles osas, kellega täpsemalt oleme kohtunud, kuid võin välja tuua näiteks Amazoni, kes on Eestis kontori asutanud ja seega Eesti oma kaardile pannud. Üldises vaates teevad selles valdkonnas tegusid kahjuks peamiselt USA ettevõtted, Euroopa ettevõtteid praktiliselt pole.

Avalikust ajakirjandusest on läbi käinud üks suurim klient: Nebius. Kes või mis on Nebius?

Nebius on peaaegu ainus sellist infrastruktuuri arendav Euroopa ettevõte – üks neocloud'idest. Nad on kaubeldavad USA börsil ja nende peakontor on Hollandis. Aga ma saan aru, kuhu sa oma jutuga lähed ja mida nende taustast uurid.

Palusin tehisarul teha muusikalise võrdluse, et aru saada, kui kõva artistiga on Nebiuse näol tegu. Öeldi, et Nebius on pigem nagu Rammstein 1998. aastal või Coldplay 2002. aastal – tulevased superstaarid, aga mitte veel Rolling Stones, Beatles või U2.

Kindlasti ei ole. Rolling Stones või Beatles saavad olla pigem Apple või keegi taoline. Nebius, CoreWeave või Crusoe on ettevõtted, mis on tulevased staarid. Nad pakuvad puhtalt tehisaru pilve- või arendusteenust, mitte klassikalist salvestus- või turundusteenust nagu Microsoft, Amazon ja Meta.

See, millele viitasite, vastab osaliselt tõele. Nebiuse puhul leiab mainimist mure, et ettevõtte asutaja ja tegevjuht on Venemaa tehnoloogiaettevõtte Yandex endine omanik Arkady Volozh. Ta on loobunud agressiooni järel Venemaa kodakondsusest. Kui keeruline on sellisel inimesel globaalselt tõestada, et ta ei ole kaamel?

Kui ma sellele vastust teaksin. Ma ei ole nii kursis tema käekäiguga, kuigi tean, et ta on kodakondsusest loobunud. Kui keeruline oli Nebiusel tõestada oma kahele suurimale kliendile Metale ja Microsoftile, et nad on kõik sidemed idaga läbi lõiganud – seda ma ei kujuta ette, aga eeldan, et see oli väga keeruline.

Nebius on valdkonna üks läbiuuritumaid ettevõtteid ja Volozh oli varem sanktsioonide all, mida ta enam ei ole. See on kurioosne lugu.

Kui suur probleem on selles äris mainerisk ja usaldus? Kas andmekeskuste äris ei kehti põhimõte, et kapitalil pole rahvust?

Arvestades, et kapital liigub selles valdkonnas väga kiiresti, on usaldus kindlasti väga olulisel kohal.

Soomes avaldati uudis, et seal tegutseb ligi 35 üle ühe megavattise võimsusega andmekeskust ning kavandamisel on veel üle 100 projekti. Soome kaitsepolitsei Supo tunneb muret, et omavalitsused võivad pidada tulu olulisemaks kui julgeolekuaspekte. On see oht reaalne, arvestades, et maailmas on ebasõbralikke riike – lisanduvat Hiinat –, ning rinda tuleb pista klientidega, kellel pole parimad kavatsused?

Kindlasti. Meie koostöökokkuleppes Kolme mere fondiga on väga selgelt limiteeritud, kellega koostööd teeme. Kui sanktsioneeritud või ohulistis ilmneb potentsiaalse kliendi nimi, siis me nendega koostööd ei tee.

Ehk siis globaalselt on märkimisväärne probleem, kuidas vältida Hiinat, kuna USA on neile kehtestanud piirangud võimsate kiipide ja tehnoloogia näol. Mis ei sobi USA-le kui valdkonna võimsaimale tegijale, ei saa sobida ka meile.

Hetkel on nii. Meil on koostöö USA-ga, mitte Hiinaga, ja seda teed me jätkame. Allume kõigile kaubanduslepetele, mis on tehtud.

Kas te olete ise Meta või Google'i kontoris käinud ja näinud, kuidas seal asju aetakse?

Ei ole.

Aga teie kaasjuhatuse liige?

Usun, et ühes neist jah.

Kuhu ma jõuda tahan: milline maine on Eestil rahvusvahelistes ringkondades, kui rääkida kapitali toomisest Eestisse?

Mul on väga hea meel, et seda küsisid. Meie enda pilt siinsetest riskidest on palju negatiivsem kui see, mis väljapoole paistab. Väljapoole paistab see, et oleme NATO liikmesriik, Euroopa Liidus ja OECD-s.

Need riskid muutuvad nende kolme organisatsiooni tõttu üsna mitteametlikuks. Keegi ei jäta mainimata idanaabrit, aga arvestades kaitsevõimekust tänu NATO-le ja liitlastele, ei ole foon üldse nii negatiivne, kui meile endale meediaruumis paistab.

Teine asi, mida tahaksin välja tuua ja mida ühe hyperscaler'iga läbi käisime, et saada Eesti nende kaardile: NATO küberkaitsekeskus ja eu-LISA Noblessneris tõmbasid riskiastme peaaegu nulli.

Julgeolekuküsimused siiski kuskil voorus kerkivad?

Ida-Euroopa riikide puhul kerkib see küsimus niikuinii ja see on tänases maailmas täiesti loomulik. Veel pool aastat tagasi Dubais keegi ei osanud sellist küsimust küsida, aga täna on see tavaline.

Soomelt ei küsita midagi sellist, kuigi Soomel on maismaapiir.

Miks sa arvad, et ei küsita? See on spekulatiivne. Soomes on kaks väga suurt andmekeskust umbes 30 kilomeetri kaugusel idapiirist ja tean, et ka Rootsi kaitseministeerium teeb nendega koostööd. Kindlasti küsitakse turvalisuse tagamise kohta nii USA lõppklientide kui ka arendajate poolt, sest investeeringud on miljardites – globaalselt üüratult suured.

Kui oluline sõnum oleks teistele ettevõtetele teistes tööstusvaldkondades, kui maailma suuremad digihiiglased investeeriksid Eestisse oma miljardeid andmekeskuse rajamiseks? Kui suur julgeolekugarantii see oleks, kui meil asuks Google'i andmekeskus?

Olen numbriline inimene ega oska sellele numbrilist väärtust anda, kuid see oleks väga selge märk usaldusest ja sellest, et taustatöö näitab riigi turvalisust. Mina usun, et Eesti on turvaline, ja annaksin kõigile hoogu juurde suurelt mõelda.

Kui siia suudetakse tuua selliseid investeeringuid, võiks igaühel olla ambitsiooni ka oma ärisid edasi arendada.

Rääkisite, et see, kuidas me ennast tajume, erineb sellest, kuidas meid välismaal nähakse. Eestis on endiselt inimesi, kes räägivad digiriigist, kus Mart Laar võttis ID-kaardi kasutusele ja Lennart Meri pani Tiigrihüppe käima. Kui palju sellist juttu välismaal räägitakse?

Eks me oleme natuke Skype'i kinni jäänud küll. Tarkvaraarendus, mis meid ühel hetkel edasi viis, on ka mujal plahvatuslikult arenenud, mistõttu Eesti ei paista enam nii eesrindlik kui varem. Välismaailmas teatakse Eestit digiriigina ja kõige üllatavam on vestluspartneritele meie riiklike digisüsteemide hulk.

Lääne-Euroopaga võrreldes on see imekspandav, kuid eraettevõtluse tarkvara osas me ei ole enam midagi erilist. Meie üritame seda lahendada füüsilise arenduse, mitte tarkvaraarenduse poolelt.

Ometi tuli esimeses hoos otsida üles Eesti ettevõtjate kullafond: Käo, Rahu, Villig, Karu. Miks oli neid vaja kaasata – kas selleks, et näidata rahvusvaheliselt usaldust Eestis, või peabki kohalik investor kõigepealt kambas olema?

Küsimuse teine osa vastas sellele. Kohaliku investori usk majanduse aktiivsusesse ja julgus investeerida on väga olulised, et väljapoole minna.

Kui palju te Eestis ei-sid saite? Kui palju ettevõtjaid ütles otse, et nemad andmekeskusele raha ei anna?

Skeptikuid oli umbes 80–85%, kes ütlesid, et sõja ajal pole võimalik teha midagi sellist, mis võtab palju elektrit. Kuna minule ja Martinile meeldib vastuvoolu ujuda, läksime läbi seina ja leidsime väga hea investorite kamba.

Mis on sellise investeeringu tasuvusaeg – millal investorid oma raha tagasi teenivad?

Kuna see on infrastruktuuriäri, on tasuvusajad üle 10–15 aasta. Kuskile sinna vahemikku see jääb.

Kas sellest võib sündida midagi suuremat, mis ei piirdu Eestiga?

Täna on see lokaalne, kuid Tensor Estate'i ambitsioon ei piirdu Greenergy andmekeskusega. Tensor Estate sai rajatud selleks, et rajada Euroopasse kuni üks gigavatt andmekeskusi. Visiooni algpunkt on lihtsalt Eesti, kus on võimalik areneda kiiresti. Kiirus on peamine aspekt investeeringute toomisel. Tensor Estate'i esimesed sajad megavattid tulevad ikkagi Eestisse.

Kus on Eestis andmekeskuste äri lagi? Meil on kavandamisel vähemalt 500 megavatti elektrivõimsust nõudvaid projekte nii-öelda torus. Kui palju Eestisse mahub?

See sõltub kahest aspektist: energia tootmisest ja põhivõrgust. Põhivõrk on üliheas seisus, pean kiitma osapooli, kes tegelesid BRELL võrgust lahtiühendamisega. Teine osa on tootmine, kus on torus projekte gigavattides. Miks nad seisavad?

Börsi spothinna vastu suurt tuulikut püsti ei pane. Me tegeleme sellega, et tekiks stabiilseid suurtsarbijaid, mis on elektrivõrgu püsimisel ülioluline. Meie tegevus innustab ka energiatootjaid investeerima, sest Soome ja Rootsi andmekeskuste lisandumist vaadates on seda energiat paratamatult vaja.

USA uudis rääkis, et Meta rajab Lousianasse superandmekeskuse, mille teenindamiseks on vaja rajada seitse uut gaasijaama, Google'i keskuse jaoks rajatakse mitu uut tuumareaktorit. Kus saab Hüüru andmekeskus oma elektri, kui laiendate võimsuse 300 megavattini?

Hüüru andmekeskus on täna 100 protsenti taastuvenergiaallikatel. Meie eesmärk on teha Eesti-siseselt pikaajalisi energia ostulepinguid ehk PPA-sid. Börsile see mõju ei jõua, sest tehakse mitmeaastased lepingud kindlate energiatootjatega. Oleme avatud pakkumistele.

Kas uue tuumajaama rajamist ootate?

Mina olen igati rajamise poolt. Kuna mul on mehaanikainseneri haridus, siis SMR-ide pool tekitab veel teadmatust, kuid baasenergia pakkumiseks on see igati vajalik.

Nii suure andmekeskuse puhul on elektrit vaja kogu aeg. Mõne aasta eest arutati valitsuses tõsimeeli Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli võrgust väljalülitamist. Sellises teadmises pole ju võimalik investeerida, kui on oht, et elektrit ei jagu.

Ma ei näe, et see oleks täna ratsionaalne oht.

Tõenäoliselt seda äri börsihinnapõhiselt ajada ei saa, kui elektri hind on teatud tundidel enneolematult kõrge?

Nagu ütlesin, PPA-d maandavad need riskid. Pean oluliseks mainida: kui meie tarbime märkimisväärse hulga energiat, maksame ka märkimisväärse osa võrgutasudest, mis tähendab, et tavatarbijale võrgutasu oluliselt väheneb. Samuti annab PPA-turg võimaluse rajada uusi energiatootjaid, mis toovad turule odavamat energiat, sest me ei tarbi kõike 100 protsenti ära ja ülejääk jõuab turule.

Kas jagate Elon Muski tulevikunägemust, kus inimene ei pea käima tööl ellujäämise pärast, vaid saab robotabilised, isikliku tehisaru, kodanikupalga ja võimaluse tegeleda enesearenguga?

Nõustun umbes poolega. Robotabilistega nõustun, aga selles, et inimene lõpetab igasuguse töö tegemise, julgen kahelda.

Kas selleks vajalikud andmekeskused hakkavad kuuluma meile kõigile või kapitalistidele nagu Elon Musk?

Elon näeb kindlasti, et need kuuluvad temale. Tänaste valitsemismudelite puhul kuuluvad need läänemaailmas kapitalistidele. Ma ei kujuta ette maailmakorda, kus need kuuluksid kõigile.

Ehk omanik saab ikkagi olla üks inimene või inimeste grupp?

Suure tõenäosusega inimeste grupp, sest investeering on niivõrd suur.

Kas singulaarsus saabub?

Mitte minu eluajal.

Muski mure on see, et enne kui õpime superintelligentset tehisaru ohutult juhtima, võib see osutuda inimkonnast targemaks. Kas te asute rajama seda, mis hävitab inimkonna?

Meie rajame seda, mis arendab inimkonda. Usume, et tehisaru suudetakse kontrolli all hoida. Selles olen aga kindel, et ühel hetkel saabub mudel, mis on inimesest targem.

Tartus oli kontsert, kus Moby esinemist jälgis 15 000 inimest. Märkasin, et suur osa filmitust läheb pilve. Milline koormus see keskkonnale on?

Olen jube kehv pildistaja ja videote tegija. Salvestusnõudlus saab ainult kasvada. Samas me suudame salvestada iga megabaidi järjest väiksemale pinnale, vähendades sellega mõju.

Igale poole salvestamine nõuab vett ja elektrit. Kas salvestusruum on täna liiga odav ja kättesaadav? Apple'i 50 GB saab paari euro eest ja terabaidid paari euro võrra rohkema eest.

Salvestuse energia- ja veeintensiivsus on peaaegu olematu võrreldes sellega, mis kulub tehisarule. Tehisaru kasutame aga igal pool – kas või tavalises Google'i otsingus.

Sellisest infrastruktuurist loobuda ei saa, me oleme liiga kaugele tulnud. Edasi tegeleme sellega, kuidas tekitada võimalikult väikest jalajälge. Rumalat küsimust pole alati mõtet Claude'i kõige targemasse mudelisse panna.

Kuidas vabanete fotodest, mida pole tarvis?

Lennukis. Iga kord lennates kustutan tarbetuid pilte.

Olete olnud Arco Vara juht ja jõudnud noorena palju. Sealt on tekkinud oskus kinnisvara vastu?

Mõtlesin pärast Arco Vara karjääri liikuda mujale valdkonda, aga näed – sain paar nädalat mõelda ja siin ma nüüd olen.

Te pole elanud päevagi Nõukogude Liidus. Kui palju läheb teile korda elu Eestis ja kas jälgite poliitikat?

Jälgin pidevalt.

Mis tundeid see tekitab?

Sooviksin näha otsusekindlust, mida pole ammu näinud.

Mis pilguga vaatate valitsuse pingutusi halduskoormuse vähendamisel, kui reegleid tuleb poole rohkem juurde?

Nende asjade turunduslik väärtus on suurem kui praktiline väärtus. Oleme euroopaliku olemusega võtnud endale koormaid, mida polnud vaja võtta. Öelda täna, et vähendame halduskoormust ja kaotame kümme protsenti avaliku sektori töökohtadest, on ju täielik fopaa.

Kui keeruline on sellise projekti elluviimine bürokraatlikus mõttes?

Soetasime ala, kus detailplaneering on olemas, seega paberi määrimist on vähe. Tööstuse puhul kujutatakse ette korstnat ja musta suitsu, kuid andmekeskuse eesmärk on anda soojus kaugküttesse. Seal pole ühtegi korstnat, see on nii roheline tööstus kui võimalik.

Olete nõus mõttega, et valitsus ei suuda nii suuri investeeringuid Eestisse tuua, küll aga suudab nende toomise ära rikkuda?

Pean nõustuma. Valitsussuhted on üliolulised ja mõne pealtnäha süütu otsusega saab investeeringu ära rikkuda, eriti kui puudub valdkondlik nõustamine.

Mida riik teha ei tohi, et teie, Sunly või Eveconi arendusi mitte ära rikkuda?

Riik võiks vaadelda suurinvesteeringute mõju SKP-le ja hõlbustada nende tegemist. Paarikümne miljoni euroga globaalset äri ei hõlbusta, see on nagu lubadus osta Selverit soovivalt Nõva külalt kaks saiapätsi nädalas.

Kuuldavasti plaanitakse justiits- ja digiministeeriumis 20 miljonit eurot millekski.

Nii see paistab. Olemegi selles globaalses äris liiga väikesed.

Mis on ühiskondlik kasu? Mis vahet seal on, kas andmekeskus asub Soomes või Eestis?

Esiteks turvalisus ja liitlaste huvi meid kaitsta. Teiseks kõrgepalgalised töökohad. Kolmandaks maksutulu: räägime miljonist eurost megavatti kohta.

Ja lõpuks teadus – Eesti kõrgkoolid võivad võita.

Ülikoolidel on kõige rohkem võita, saades kohapealt ettevõtteid praktikaks ja teadustööks.