Hispaania valitsuse värskeimate hinnangute kohaselt on enamik Ceutasse sisenenud rändajatest nüüdseks vabatahtlikult Marokosse tagasi pöördunud.

Viimastel andmetel on tagasitee ette võtnud 48 300 inimest. Seda on suur osa viimase 24 tunni jooksul Ceutasse jõudnutest, kelle üldarvuks hindas keskvalitsus umbes 40 000 ning kohalik omavalitsus kuni 60 000 inimest.

Sotsialistist peaminister Pedro Sánchez teatas reedel, et Hispaania avab Ceutasse ajutise keskuse, et saata tagasi migrante, kellel pole seaduslikku õigust Hispaanias viibida.

Sánchez ütles, et valitsus lisab lainemurdja lähedale ka nähtava tõkke – poide rea –, et teha selgeks, kus piir kulgeb. Peaminister lisas, et Hispaania teeb rändekriisi küsimuses Marokoga tihedat koostööd.

Euroopa Liidu rändevolinik Magnus Brunner reageeris Ceutas tekkinud kriisiolukorrale nimetades sotsiaalmeediaplatvormil X avaldatud postituses olukorda vastuvõetamatuks, ning kinnitas, et on tihedas kontaktis Hispaania võimudega.

Ühtlasi kinnitas ta varemgi välja toodud asjaolu, et Ceutast ei vii teekond edasi Euroopasse – seda enklaavi ainulaadse staatuse tõttu Schengeni reeglistikus.

"Kordan veel kord, et edasiliikumist Euroopa mandriosale ega teistesse liikmesriikidesse ei toimu. Schengeni piirieeskirjad näevad ette erinormid, mida kohaldatakse Ceuta ja Melilla suhtes. Ceutast ja Melillast lahkujate isikukontroll jääb jõusse," sõnas Brunner.

Komisjon jätkab koostööd Hispaania võimudega, et tagada uute rände- ja varjupaigaeeskirjade kohaste vahendite tõhus kasutamine ning pakkuda täiendavat tuge ELi tasandil, sealhulgas meie ametite kaudu, kinnitas Brunner.

Ceutasse saabus viimase nädala jooksul vähemalt kaks tuhat migranti, kuid neljapäeval kasvas saabujate arv järsult. Enamik saabujatest olid noored Maroko mehed, kuid nende seas oli ka terveid perekondi, sealhulgas lapsi.

Neljapäeval ületati piiri mitmel viisil, inimesed kõndisid mööda Tarajali piiritammi, ujusid merd mööda üle piiri või ronisid üle rannikul asuvatest tõketest. Sotsiaalmeedias levivatel videolõikudel on näha, et Hispaania piirivalvurid ei suutnud rahvamassi peatada.

Reede pärastlõuna seisuga oli Ceutasse jõudnud 60 000 migranti. Ligikaudu 84 000 elanikuga Ceutat tabanud massiline sisseränne on üle koormanud piirivalve, kriisi käigus on hukkunud vähemalt 18 inimest, vahendas The Telegraph.

Hispaania meedia teatas reede lõuna paiku, et kohalike toidupoodide ette on tekkinud pikad järjekorrad. Samas on tulnud ka teateid, et mõned migrandid on otsustanud naasta Marokosse, vahendas The Guardian. 

Praegust kriisi peetakse suurimaks pärast 2021. aastat, mil Maroko lasi üle piiri enam kui kaheksa tuhat migranti vastusena Hispaania otsusele võtta ravile Lääne-Sahara iseseisvusliikumise Polisario juht Brahim Ghali. Toona peeti seda Maroko poliitiliseks surveavalduseks Hispaaniale.

Ajaleht The Times kirjutab, et neljapäeva õhtul hulkus Ceutas sihitult ringi suur hulk inimesi, kellel polnud kohta, kus peatuda või magada. Timesi allikate teatel hulkusid reedel noormeeste rühmad sihitult mööda tänavaid, otsides toitu ja vett.

Üks Ceutasse saabunud mees jõudis piirkonda koos naise ja väikese tütrega. Ta ütles ajalehele The Times, et sai hommikul kõne, milles teatati, et Ceuta piir on avatud.

"Ma ei tahtnud, et me sellest võimalusest ilma jääksime. Marokos on palgad väga madalad," ütles mees. Ta avaldas lootust, et olles nüüd Euroopa Liidu pinnal, õnnestub tal koos perega jõuda Hollandisse, kus elab tema vend.

Alates 1580. aastast Hispaania valduses olev Ceuta on koduks kristlaste ja moslemite segaelanikkonnale ning suhteliselt harmoonias elavatele Hispaania ja Maroko elanikele ja päevatöölistele.

Maroko ei tunnista Ceutat ja Melillat ametlikult Hispaania territooriumina ning nimetab neid sageli okupeeritud aladeks.