Gaasi hind maailmaturul on kõrge, ka eelolevaks talveks ennustatakse kõrgeid küttehindu. Sestap andis keskkonnaamet ajutise erandi kahele soojatootjale - Enefit Powerile Narvas ja Utilitasele Tallinnas –, et asendada maagaas põlevkiviõliga. Viimane on küll odavam, aga tarbija maksab kinni ka selle hankimise, transpordi ja käitlemiskulud.

Viimati köeti Narvat põlevkiviõliga neli aastat tagasi, kui maagaasi hind oli ülikõrge. Siis lubati Enefit Poweril põlevkiviõli kasutada kogu kütteperioodi jooksul. Praegune erisus kehtib 1. novembrist 30. aprillini.

Soojatootjad soovivad tagada kaugkütte toimepidevuse ja maandada gaasitarnete riski. Põlevkiviõli on gaasist odavam, aga saastab rohkem õhku. Luba ei tähenda, et põlevkiviõli tingimata põletama hakatakse. Keskkonnaamet seab ka rea tingimusi, sest erisused peavad olema täpselt reguleeritud.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius ütles, et nemad hindavad tehnoloogia poolt ja kliimaministeerium annab gaasituru hinnangu.

"Vastavalt sellele oleme kliimaministeeriumilt saanud kirja, milles on erinevad asjaolud, mida nad hindavad - Euroopa Komisjoni hinnangut turule, väljakutset vähendada gaasitarbimist üldse kogu Euroopa Liidus, turu hindade muutust ja varude seisu," rääkis Kosenkranius.

Enefit võib talve jooksul põletada 23 000 tonni ja Utilitas 20 000 tonni põlevkiviõli.

"Nad peavad jälgima koguseid ja töötunde, mil nad seda põlevkiviõli kasutavad ja teavitama meid sellest, millal nad alustavad, millal lõpetavad, et kõik oleks kontrolli all. Kui on mingid häiringud, saab neid seostada nende tööprotsessidega või välistada. Kohustused on ka mõõtmiste ja aruandluse suhtes. Tavapäraselt on mõõte- ja seireseadmed kohandatud gaasiga põletamisele. Meie tahame väga täpselt teada, kuidas heide muutub. Sel juhul peavad nad oma seadmeid täiendavalt kontrollima ja täiendavaid proove võtma. Tootmisterritooriumilt väljas oleva õhu puhul peavad nad olemasolevatest piirnormidest kinni pidama," selgitas Kosenkranius.

Oktoobris kinnitas konkurentsiamet kaugkütte uueks piirhinnaks Tallinnas 84 eurot/MWh, Narvas 137,69 eurot/MWh. Põlevkiviõli kasutamine võib hinda vähendada, kuid loa tingimuste täitmise kulud, soojuse tootmine koos õli hankimise, transpordi, käitamise ja keskkonnatasudega võib selle ära nullida.

Enefit Power liigutab küll õli sama kontserni sees, aga on ka odavam varuplaan, ütleb juhatuse esimees Raine Pajo. Käima saab panna koostoomis-elektrijaama ehk Balti elektrijaama.

"Sellest toodetav soojus on lõpptarbijale üldse kõige odavam - 74 eurot/MWh pluss käibemaks. Kui on kõrgemad hinnad, siis me kütame linna koostootmisjaamast. Seal me põletame põlevkivi ja hakkepuidu segu. Siis on õlikogus ka väiksem kui lubatud 20 000 tuhat tonni. Siis on hind ka odavam. Meil peab olema ka tagavaraplaan, kui hinnad on madalad, blokki ei saa käivitada, koostootmist teha ei saa, põlevkivihaket kasutada ei saa, siis peab olema tagavaraplaan tarbijale mõistliku hinnaga," rääkis Pajo.

Utilitase juhatuse esimees Robert Kitt märgib, et maagaasi hind on aastaga kahekordistunud ja üks asi on hinnarisk, teine tarnerisk, millest on saanud hinnarisk.

"Luba on päris värske, me alles täpsustame Keskkonnaametiga detaile, milliseid koguseid peab ette nomineerima, see kõik alles selgub. Kasutakse seda nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui peab. Kooskõlastamisel oleme arvestanud vajalike kütuste ja prognoositavate hinnatasemetega. Ka sellega, et põlevkiviõli on maagaasist odavam, pluss teda saab ka Eestist kätte," ütles Kitt.

Utilitasel on Mustamäe katlamajas neli katelt, luba saadi kolmele katlale, millest kaks ei tohi korraga töötada. Põlevkiviõli ja gaasi omavahel segamini kasutada ei saa. Kui kaks katelt anda põlevkiviõli jaoks käiku, siis need peaksid töötama pidevalt.

"Fossiilne kütus on kõige kallim kütus. Me kasutame seda siis kui ilm läheb väga külmaks. Tegemist on tipukütusega. Põlevkiviõli on omakorda maagaasi reservkütus. Kui me seda kasutame, siis Mustamäe katlad neli ja viis lähevad selle kütuse alla töösse," märkis Kitt.

Viru Keemia Grupp (VKG) tegi ettepaneku , et kui maagaas on kallis peaks katlamajad saama püsiva võimaluse asendada see põlevkiviõliga. VKG tehnikadirektor Raivo Attikas ütles, et praegu on kummaline olukord. Kodumaine kütus on olemas, aga iga kord kui gaas kallineb, peavad soojatootjad luba küsima ja keskkonnamet iga taotlust eraldi hindama.

"Eesti põlevkivitööstusel ei ole tegelikult suurt muret müüa meie põlevkiviõli välisturgudele. Hetkel viis protsenti õlist müüme koduturul ja 95 protsenti läheb välja, kus seda kasutatakse peamiselt laevakütustena. Kuna meie põlevkiviõli väävlisisaldus on madal, siis ta on väga hinnatud toode," tõdes Attikas.