Riigikontroll tervishoiust: palju reforme ja arengukavu, vähe lahendusi

Eriarstiabi kättesaadavus Eestis ei ole kulude märkimisväärsest kasvust hoolimata paranenud, perearstide puudus süveneb ning korraga kavandatakse rohkem muudatusi, kui olemasoleva raha, töötajate ja IT-võimekusega suudetakse ellu viia, leidis riigikontroll värskes aruandes Eesti tervishoiusüsteemi kohta.
Riigikontroll hindas, kuidas on olukord tervishoius muutunud pärast 2022. aasta aastaaruannet ning pidi nentima, et nelja aasta eest ja ka järgnevates auditites esile toodud probleemid – tervishoiu rahastamise pikaajaline ebakindlus, tervishoiutöötajate puudus, muutunud vajadustele mittevastav tervishoiukorraldus ning vajalike otsuste edasilükkumine – on endiselt lahendamata.
Samal ajal on tehtud edusamme laste tervisekontrollides, e-konsultatsioonide kasutamises, perearstiabi töökorralduses ja ravi kvaliteedisüsteemi uuendamises.
Tervishoiukulud kasvasid aastatel 2020–2025 ligikaudu 61 protsenti, ulatudes 2025. aastal üle 3,3 miljardi euro, millest ligikaudu 2,5 miljardit kaeti avalikust rahast. Kulude kasvu mõjutas teenuste sagedasem kasutamine, ravi keerukamaks muutumine ning üldine hinnatõus.
Tervishoiu pikaajalise rahastamise lahendusi on valitsuste tegevusprogrammides korduvalt lubatud, kuid otsused on jäänud tegemata, tõdeb riigikontroll.
Lähiaastate puudujäägi katmiseks on leitud ajutisi lahendusi ja kavandatud kokkuhoidu. "Need ei anna aga vastust küsimusele, kui palju ja millistest allikatest tervishoidu pikemas vaates rahastada, kui rahvastik vananeb ning ravivajadus kasvab. Need valikud tuleb teha vabariigi valitsusel ja riigikogul," seisab aruandes.
Inimeste omaosalus moodustas Eestis 2024. aastal 21 protsenti tervishoiukuludest, samal ajal oli Euroopa Liidu keskmine näitaja 2023. aasta andmetel 15 protsenti. Eriarstiabi kättesaadavus ei ole suuremast rahastamisest hoolimata paranenud ning eriarstiabi ooteajad erinevad erialade, raviasutuste ja piirkondade kaupa.
Ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekorra maksimumpikkuseks on kehtestatud 42 päeva, kuid tänavu märtsis ületas mediaanooteaeg seda paljudel erialadel ja mitmes raviasutuses. Näiteks oli üle 10 500 esmase vastuvõtu broneeringu, mille ooteaeg ületas 60 päeva, ning enam kui kolmandikul neist tuli vastuvõttu oodata üle 90 päeva. Näiteks ulatus ooteaeg mõnes raviasutuses silmaarsti või oftalmoloogiaõe vastuvõtule 126–208 päevani ning endokrinoloogi ja kardioloogi juurde üle 110 päeva. Tegelikkuses võib vastuvõtule saamise ooteaeg kujuneda pikemaks kui mõõdetav järjekorra pikkus, kuna mõningatel juhtudel ei ole vabade visiidiaegade puudumise tõttu võimalik broneeringut teha.
Perearstide puudus puudutab üha rohkemaid inimesi
Asendusnimistutes ehk püsiva perearstita nimistutes olevate inimeste arv on võrreldes 2022. aastaga kasvanud ligikaudu 72 500 inimeselt ligi 110 700-ni. Perearstide keskmine vanus kasvab ning juba üle poole nimistuga perearstidest on vähemalt 60-aastased.
Riigikontrolli hinnangul tuleks sotsiaalministeeriumil kujundada perearstiabi korraldus, mis arvestab pikaajalise tööjõupuudusega ning milles inimene teab, kust ta abi saab ja kes vastutab tema ravi järjepidevuse eest.
Riigikontroll märgib ka, et tervishoiutöötajate puudust ei saa lahendada üksnes rohkem arste ja õdesid koolitades – sama oluline on hoida praeguseid töötajaid ja kasutada nende oskusi paremini. Tervishoiutöötajate arv ja koolitusmahud on võrreldes 2022. aastaga kasvanud, kuid tööjõupuudus ei ole oluliselt leevenenud. Ületundide maht püsib suur ja on võrreldes 2020. aastaga kasvanud.
Veel nendib riigikontroll, et arengukavade ja reformide küllus ei ole toonud tervishoidu samavõrra rikkalikult lahendusi, sest kavatsused ületavad nende elluviimise võimekust.
Tänavu septembris oli rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide kõrval veel 16 strateegiadokumenti ning koostamisel või planeerimisel veel seitse. Nende puhul ei ole alati selge, millised kokkulepped riigiasutusi seovad, kes vastutab ja kust tuleb elluviimiseks vajalik raha. Näiteks töötati strateegia "Ravimipoliitika 2030" kallal kolm aastat, kuid pärast selle valmimist 2023. aastal ei ole rakenduskava siiani kinnitatud.
"Arengukavade rohkuse järgi võiks Eesti tervishoiu tulevikku vaadata üsna muretult. Paraku ei ole arengukavade üha parem kättesaadavus seni veel arstiabi kättesaadavust taganud," ütles riigikontrolör Janar Holm.
"Sotsiaalministeeriumil tuleb otsustada, millised muudatused olemasolevate töötajate, raha ja IT-võimekusega päriselt ära tehakse. Patsiendi jaoks loeb see, millal jõuab kätte tema vastuvõtuaeg, mitte järjekordse arengukava valmimise tähtaeg."
Sotsiaalministeeriumi nimel kommenteeris riigikontrolli kriitikat reformierakondlasest ministri Karmen Jolleri asemel terviseala asekantsler Anniki Lai, kelle sõnul peab ministeerium oluliseks ennetuse ja ravi järjepidevust ning kestlikku rahastamist. Mitmed otsused vajavad ministeeriumi teatel veel poliitilist kokkulepet.
"Samas, riik on õhuke ja ülesandeid palju ning nii ministeeriumil kui ka kogu tervisesüsteemil tuleb teha selgeid valikuid, mida ja millises järjekorras ellu viia," lisas asekantsler.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi










