Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras saatis EISA-le käskkirja, mille järgi peaks sihtasutus tagasi maksma 1,33 miljonit eurot 2023. aastal toetuseks eraldatud raha. 

Nimelt esitas rahvusvaheliste ekspertide kaasamise hangeteks pakkumised kaubandus-tööstukoja juht Mait Palts, kelle taotlused ka edukaks tunnistati. Palts oli toona hankija ehk EISA nõukogu liige ja allkirjastas ka saadud lepingud. 

"Me ei ole otseselt nõus selle hinnanguga, et seal oli huvide konflikt. Pigem oli tegemist Euroopa Liidu tõlgendusega, et see on näiline huvide konflikt," sõnas EISA juhatuse esimees Ursel Velve.

Paltsi sõnul ei olnud tegemist toetusega. "Tegemist oli sellega, et EIS hankis enda tegevuste jaoks partnerit. Tegemist ei ole toetusega, vaid tegemist on EIS-ile hangitud teenusega, mille kaudu aidati ettevõtjaid välisturgudele," lausus ta.

Palts astus kevadel asja ilmsiks tulekul nõukogust tagasi.

Majandusministeeriumi hinnangul oli samuti risk kaudne, sest raha läks esindusorganisatsioonile, mitte ettevõtetele. Kuna tegemist oli Euroopa Liidu rahaga, on nende kasutamise reeglid ja kontroll üliranged.  

"Kontrolli käigus ei olnud tõestatav, kas see nagu realiseerus risk või mitte. See on tajutav risk. Kuna reeglid on kahjuks nii ranged selle rahastusallika puhul, siis lihtsalt sellise otsusega peabki lõppema see protsess," ütles majandusministeeriumi välisvahendite valdkonna juht Rando Härginen.

Palts aga astus nõukogust tagasi omal soovil.

"Siin on erinevad isikud erinevatelt ametipostidelt riigist tagasi astunud. See on iga inimese siis enda eetika ja moraali küsimus," märkis Härginen.

Auditi koostanud rahandusministeerium aga ei nõustunud väidetega, et huvide konflikti pole. 

Sihtasutus otsust edasi ei kaeba ja on nõus 1,3 miljonit eurot tagasi maksma. 

Velve märkis, et asutus on tänavu otsinud tõhusust ning hoidnud mitmete tegevuste pealt kokku pealt. Nende jääkide arvelt katab sihtasutus ka selle kulu.