Terviseamet muudab ülekoormuse vähendamiseks kiirabi töökorraldust

Terviseamet korraldab kiirabivõrgu ümber, jagades Eesti neljaks regiooniks ning võimaldades tulevikus moodustada vajadusel kaheliikmelisi kiirabibrigaade. Nii peaks paranema kiirabi kättesaadavus maapiirkondades ning vähenema ülekoormus Harjumaal ja Tallinnas.
Terviseamet tutvustas kolmapäeval kiirabivõrgu uuendusi. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ütles, et praegune kiirabivõrk on üles ehitatud aastatetaguste vajaduste põhjal, kuid vahepeal on muutunud elanike paiknemine ja hooldekodude võrk, haiglaidki on juurde ehitatud, ent kiirabibaaside asukohad ei ole peaaegu muutunud.
"Kiirabi kättesaadavus on ebaühtlane. On piirkondi, kus kiirabi jõuab kohale keskmiselt kuue minutiga, aga ka kohti, kus keskmiselt peab ootama üle poole tunni," rääkis Panjuškin.
Nüüd kinnitas terviseamet uued kiirabi teeninduspiirkonnad, et teenuse korraldus oleks ühtlane kogu Eestis. Alates 2028. aastast jääb senise kümne teeninduspiirkonna asemel neli regiooni: Põhja-, Ida-, Lääne- ja Lõuna-Eesti.
Panjuškini kinnitusel ei minda ulatuslikult üle kaheliikmelistele kiirabibrigaadidele, vaid need on kolmeliikmelistele brigaadidele täienduseks.
"Nii suudame samaaegselt reageerida rohkematele kutsetele ja on väiksem tõenäosus, et kõik brigaadid on samal ajal hõivatud," ütles ta.
Arstibrigaadide arv Panjuškini sõnul väheneb ja osa neist asendub õebrigaadidega. Allesjäävate arstibrigaadide roll muutub veidi selgemaks.
"Leiame, et arst peab kiirabis eeskätt võimestama õebrigaade, kui nad vajavad konsulteerimist telefoni teel või kui patsient on nii ebastabiilses seisus, et vajab arsti. Valdava enamiku kutsetest suudavad lahendada eriväljaõppega õed," sõnas ta.
Vabanevat eelarvet kasutatakse selleks, et suurendada brigaadide üldarvu ehk õebrigaadide arvu. See võimaldab paremini reageerida ka näiteks epideemiate korral või masskannatanuga sündmustel, kuna samaaegselt töötab Eestis rohkem kiirabibrigaade.
Terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimers ütles, et kiirabi väljakutsetest 64 protsenti tehakse päevasel ja 36 protsenti öisel ajal, mis tähendab, et päeval on ressursse juurde vaja. 16 protsenti kutsetest on eluohtlike seisunditega seotud ja neile peab kiirabi välja sõitma ühe minuti jooksul.
Tallinnas suureneb brigaadide arv kõige enam
Reimers märkis, et Põhja piirkonda on inimesi palju juurde tulnud ja ressurssi on seal puudu, eriti Tallinnas, kus võib kiirabiteenuse kättesaadavus olla päeval raskendatud, nii et naaberpiirkonnad peavad toetama.
44 protsenti kõigist kiirabikutsetest tehti mullu Põhja regioonis ja seal suureneb ressurss kõige rohkem: tavapäraste brigaadide arv kasvab päevasel ajal 31 juurest 37-ni ja öösel 32-ni.
Kaks uut kiirabibaasi tuleb Tallinna lähiümbrusesse: üks Hiiule või Pääskülla ning teine Tabasallu või Murastesse. Need aitavad vähendada Tallinna kiirabibrigaadide ülekoormust ning lihtsustavad Tallinna ja Harjumaa brigaadide ristkasutust.
Teised uued kiirabibaasid tulevad Riisipere, Narva-Jõesuu, Sindi, Audru või Tõstamaa ning Rõuge või Mõniste piirkonda. Paarisvariantide puhul täpsustab lõpliku asukoha konkursi võitnud teenusepakkuja.
Kui tänavu on töös 112 brigaadi, siis 2028. aastal suureneb nende arv päevasel ajal 122 ja öösel 114-ni. Kiirabi põhijõuks jäävad 86 kolmeliikmelist arsti- ja õebrigaadi, keda toetab päeval 20 ja öösel 12 kaheliikmelist brigaadi.
Senised kolmeliikmelised reanimobiilid jätkavad tööd muutusteta. Kuna eluohtlikus seisundis loeb iga minut, on kaheliikmelise brigaadi eesmärk jõuda esimesena kohale ja alustada elupäästvat abi, kuni vajadusel saabuvad lisajõud.
"Alles jäävad kõik senised reanimobiilid ja neli arstibrigaadi ning suureneb arstlike toetusbrigaadide arv. Lisaks tagatakse õebrigaadidele ööpäevaringne võimalus arstiga kaugkonsultatsiooni pidada," ütles Reimers.
Nii saavad arstid keskenduda eelkõige patsientidele, kelle seisund nõuab arsti abi ning õebrigaadid saavad rohkem juhtumeid iseseisvalt lahendada.
Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Kobolt lausus, et kiirabibrigaadide lisandumine tähendab ka vajadust lisainvesteeringu järele.
"Tänase prognoosi järgi on täiendav investeering 1,3 miljonit eurot, seda nii lisasõidukite jaoks kui ka tervisekassa on lubanud üle vaadata kaheliikmelise brigaadi eest tasutava hinna," selgitas ta. "Tervisekassa on lubanud, et teenuse hind tõuseb ligi 10 protsenti, aga see võib muutuda."
Kobolt selgitas, et kiirabiteenuse hinna suurim komponent on töötasu ja kui tervishoiutöötajate kollektiivleping alusel peaks töötasu muutuma, siis võib see puudutada ka kiirabitöötajate palku.
Tervisekassa kuulutab nelja regiooni teenuseosutajate leidmiseks kiirabikonkursi välja 14 päeva jooksul pärast terviseameti otsust.
Kuni 2027. aasta lõpuni jätkub kiirabiteenus praeguste lepingute alusel. Muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2028.
Toimetaja: Karin Koppel









