Peep Jalakas: tehisaru osakaal Tallinkis on veel õhinapõhine
Tehisaru kasutamine Tallinkis on veel suuresti õhinapõhine ja laevajuhtimises veel pigem väikese osakaaluga, ütles Tallinki juhatuse esimees Peep Jalakas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Kasvanud kütusekulud võivad tema sõnul aga tekitada pileti hinnatõususurve.
Jalakas rääkis, et Tallink on endiselt Läänemerel domineeriv laevandusettevõte. "Kui vaadata täna Tallinki turuosa, siis meie ühel põhiliinil Tallinna ja Helsingi vahel on turuosa ligi 50 protsenti. Vaadates Rootsi ja Soome vahelist liiklust, siis Helsingi ja Stockholmi vahel, on meie turuosa reisijateveos üle 50 protsendi, kaubaveos natuke madalam. Ja kui vaadata Eesti ja Rootsi vahelisest laevaliiklust, siis reisijateveos me oleme täna ainus operaator. Kui see kõik kokku panna, on Tallink Eesti-Soome-Rootsi vahelises liikluses endiselt domineeriv jõud," ütles Jalakas.
Samas on Tallinki poolt Läänemerel opereeritavate laevade hulk kaks korda langenud.
"Seda küll. Kui võrrelda aastaga 2019, siis osa liine on suletud. Põhjuseks erinevad kriisid ja madalam nõudlus, kui see oli aastal 2019. Aga me hindame olukorda. Praegu opereerime seitsme laevaga ja omame 11 laeva. Neid oli 14 ja osa laevu on viimastel aastatel müüdud. Laevapark on dünaamiline ja sõltub üldisest keskkonnast," rääkis Jalakas.
Ta märkis, et Tallinki äris on olulisel kohal ka laevade prahtimise ehk väljarentimise äri. "Kolm laeva täna on mujal Euroopas: kaks Hollandis ja üks opereerimas Iirimaa ja Prantsusmaa vahel," ütles Jalakas.
Oktoobris teatas Tallink, et käesoleva aasta üheksa kuu kokkuvõttes on ettevõtte puhaskasum 19,4 miljonit eurot, mis loob võimalusi investeeringuteks. "Tallinki investeeringumahud on aastas 25 kuni 30 miljonit eurot. Täna on need suuresti olnud seotud laevade erinevate parendustöödega," ütles Jalakas.
Kütusekulud on kasvanud
Jalakas rääkis, et investeerimisvõimekust pärsivad samas suured kütusekulud, mida võimendab olukord Hormuzi väinas ja keskkonnatasud.
"Kui vaadata tänavust esimest üheksat kuud, siis kütusekulud on võrreldes aasta varasemaga kasvanud suurusjärgus 20 miljonit eurot ja CO2 kulu on üheksa kuuga kuskil 15 miljonit eurot, aasta baasil ligi 20 miljonit eurot," ütles Jalakas.
Ta nentis, et kui kütuse hind jääbki praegusele kõrgele tasemele, siis tekitab see surve ka piletihindade tõstmiseks. Samas rõhutas ta, et viimase üheksa kuu jooksul on olnud fookus pigem reisijate mahu kasvatamisel, mitte piletihinna tõstmisel.
"Kui see kütuse hind nüüd stabiliseerub sellel kõrgemal tasemel, siis selgelt on see surve olemas, et piletihindu tõsta. Teisalt vaatame sisse ka muudele kuludele ja püüame teha asju efektiivsemalt," ütles Jalakas.
Jalakas ütles, et koondamisi suures mahus ta praegu Tallinkis ette ei näe. "Eks Tallink on pidevalt oma tegevusi reorganiseerinud ja püüdnud leida efektiivsust, kuid seda ei saa ka lõppkokkuvõttes välistada. Esimese seitsme kuuga olen näinud, et teatud organisatsiooni osades tõmbame inimesi kokku, osaliselt aitab seal ka töö efektiivistamine läbi tehisaru kasutamise. Ja teises organisatsiooni osas loome näiteks täiendavaid töökohti," ütles Jalakas.
Vastates küsimusele, miks on Tallinna-Helsingi liinil Tallinki piletihinnad konkurentidest nii palju kallimad, ütles Jalakas, et Tallink opereerib Tallinna-Helsingi vahel kõige uuemate ja kvaliteetsemate laevadega ning hinna ja kvaliteedi suhe on heas tasakaalus.
"Hinnavahe konkurentidega ei ole niivõrd suur ja see on põhjendatud pakutava toote ja teenuse väga hea kvaliteediga," sõnas Jalakas.
Soome turistide arv näitab väikest kasvu
Jalakas rääkis, et kuigi Soome turistide arv Eesti suunas on viimastel aastatel olnud languses, siis viimase aasta jooksul on näha juba liinimahtude väikest kasvu. Sellele on tema sõnul aidanud kaasa Soome majanduse positiivsed arengud viimaste kvartalite jooksul.
Samas tõi ta välja, et Eestisse reisimise põhjused on soomlaste seas kümne aastaga muutunud.
"Kui varem oli väga selge põhjus reisimiseks Eesti oluliselt soodsam hinnakeskkond, siis see konkurentsieelis ei ole lõplikult kadunud, aga kindlasti on see vähenenud. Kogu Eesti turismisektor ja majandus peab mõtlema, miks soomlane või rootslane võiks Tallinnasse tulla," lausus Jalakas.
Odavate hindade asemel on Jalaka sõnul turistide tõmbenumbriks nüüd üha enam erinevad kultuurisündmused ja suurkontserdid.
Tallinki hallata on Balti riikides ka kiirtoiduketi Burger King frantsiis, mis on kõigi oma tegutsemisaastate jooksul kahjumis olnud, kusjuures puhaskahjum on pidevalt kasvanud.
"Meil on Balti riikides 19 restorani. Majandustulemused on aasta-aastalt paranenud, aga eesmärk on opereerida võimalikes heades asukohtades ja peamine väljakutse on katta ära tänane kulubaas. Plaan on nende tegevustega jätkata, leida kohti, et tulusid kasvatada ja kulud hoida kontrolli all," kommenteeris seda Jalakas.
Tehisaru osakaal on veel pigem väike
Rääkides tehisaru mõjust laevanduses, ütles, et laeva opereerimises on tehisaru osakaal veel suhteliselt väike. Küll aga kasutatakse seda nii IT-süsteemides, turunduses, kliendiga suhtlemisel kui ka kütusekulu arvestamisel. "Täna on ta osaliselt selline õhinapõhine. Erinevates valdkondades on kujunenud spetsialistid, kes testivad erinevaid lahendusi," lausus Jalakas.
Koondamissurvet tehisaru Jalaka sõnul kaasa toonud ei ole. "Ka AI ellurakendamiseks on lõppkokkuvõttes vaja teadlikke inimesi. Mingid töökohad muudavad oma olemust ja iseloomu, teatud kohtades tekivad töökohad juurde ja mujal tõmmatakse koomale. Laeva opereerimisel on AI mõju praegu veel suhteliselt väike, eriti, mis puudutab töökohti. Jah, me suudame kütusekulu efektiivistada, aga kapten, tüürimees, meeskonnaliikmed peavad olema laeva ja keegi ka mootoriruumis. Ning kliente me teenindame ka inimestega mitte mingil muul viisil," rääkis Jalakas.
Jalakas usub, et viie aasta pärast on Tallink suurem nii käibe, reisijate arvu kui ka kasumlikkuse poolest.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









