Meie hinnapiirkonnas on Nordpooli elektrihind tõusnud kolm nädalat järjest ja jõuab Eestis homseks 214 euroni megavatt-tunnist. Leedus ulatub hind üle 300 euro ja Lätis on see üle 260 euro. Kõikjal Euroopas on Balti riikidest kallim elekter ja vaid Skandinaavias on see meist odavam. Soomes-Rootsis toodetakse palju odavat taastuvenergiat, mujal Euroopas aga kallist gaasielektrit.

"Gaas määrab elektri hinna, gaasi hind on kõrge, ütleme ligi kolm korda kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Tuult on vähe, et miks me üleüldse gaasi, elektrit toodame. Meie ühendused piirkondadega on niivõrd suured, et paraku niisugune Kesk-Euroopa vähene tuul tähendab seda, et see kõrge gaasielektri hind Kesk-Euroopas kandub meieni," lausus Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Kuid lisaks on meie piirkonnas remontööde tõttu ka suur elektridefitsiit.

"Meil on Auvere remondist väljatulemas. Lätis on kahe Auvere jagu gaasijaamu remondis, Leedus on kahe Auvere jagu gaasijaamu remondis ja Rootsis on 11 Auvere jagu tuumajaamu remondis. See loomulikult mõjutab kogu regiooni hinda. Kui novembri jooksul need remonditootlused ikkagi lõpevad, jõuab see võimsus taas turule, siis võiks sellised kõrged hinnatipud alla tulla," sõnas Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi.

Tänavu esimese kvartali keskmine hind jäi 120 euro juurde, järgmise aasta alguse oma tuleks tuleviku tehingute järgi kallim.

"Kusagil paarkümmend eurot megavatt-tunni kohta on kogu kvartali keskmine hetkel oodatavalt kõrgem, kui oli selle aasta alguses, aga kuidas see tegelikult saab olema, sõltub hästi palju ilmast," ütles Allikson.

Elektri hind muutub siis stabiistelt mdalamaks, kui turule tuleb uusi tuuleenergia võimsusi. Kuid paljud arendajate tööd on takerdunud riigi aeglase asjajamise ja kohalikega kohtuvaidluste taha.

"Parkide arendusi on meil täna mitmeid üle Eesti töös. Loodame tõesti, et siin järgmise poole aasta jooksul mitu projekti või planeeringuid saame ka kehtestatud ja seeläbi juba siis taotleda ehitusload ja liikuda edasi ehitusprotsessiga. Perspektiiv on ikka 2030. aastaks kõik asjad maksimaalselt valmis saada. See on see ootus," lausus Eveconi juhatuse esimees Karl-Joonatan Kvell.