"Näeme mõningaid avanemisi ja võimalusi," ütles Kushner pärast kõnelusi pressile.

Ta lisas, et pärast Putiniga kohtumist suunduvad USA saadikud Dublinisse, et anda ülevaade Ukraina president Volodõmõr Zelenskile, kes osaleb 13. novembriks kavandatud EL-i juhtide mitteametlikul kohtumisel.

Ukraina delegatsiooni juhi Rustem Umerovi sõnul jõuti kõnelustel kokkuleppele uues sõjavangide vahetuses. Osapooled arutasid ka laiemale rahuleppele eelnevaid samme ning Ukraina sõjajärgset ülesehitustööde kava, lisas ta.

Kahepäevased kõnelused olid esimene kolmepoolne kohtumine alates veebruarist ja leiavad aset ajal, mil Ukraina valmistub järjekordseks talveks, mida saadavad Venemaa rünnakud riigi energiavõrgule.

Kiiev on avaldanud lootust, et läbirääkimised võivad sillutada teed mere- ja energiataristu relvarahule ning viimaks ka riigijuhtide tasemel rahutippkohtumisele.

Umerov tunnistas siiski, et kahe poole vahel on endiselt "suured erimeelsused" ning ees ootab "palju rasket tööd".

Zelenski, kes viibis kõneluste ajal riigivisiidil Kopenhaagenis, teatas, et sai tulemustest ülevaate videokõnes Ukraina läbirääkijatega.

"Osapooled arutasid oma vaateid julgeoleku tagamisele. On hädavajalik, et esimene samm oleks selle sõja lõpetamine ja Ukrainale julgeolekugarantiide andmine," ütles Zelenski, lisades, et arutelu all on ka laiemad formaadid, kuhu kaasataks Euroopa esindajad.

Euroopat esindavad rahvusliku julgeoleku nõunikud Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ühendkuningriigist ja Itaaliast, samuti NATO ja EL-i ametnikud, viibisid Abu Dhabis, et pidada eraldi kõnelusi USA ja Ukraina esindajatega.

Venemaa on suhtunud Euroopa kohalolekusse tõrjuvalt. Moskva pealäbirääkija Vladimir Medinski ütles, et tema meeskonnal ei olnud kõneluste ajal Euroopa ametnikega mingit kontakti.

Kushneri sõnul on USA saadikute Moskva-visiidi üks eesmärke arutada mitmepoolse läbirääkimiste formaadi loomist, mis kaasaks ka Euroopat.

"Järgmisena suunduvad USA esindajad Venemaale ja pärast neid läbirääkimisi koordineerime taas oma seisukohti ning teeme kindlaks, millised edasised sammud on võimalikud. Kohtume nendega homme Dublinis," ütles Zelenski.

Washingtoni juhitud rahupüüdlused on olnud alates selle aasta algusest sisuliselt ummikseisus, kuna peamiseks komistuskiviks on jäänud territooriumide küsimus. Moskva nõudmised on keskendunud Ukraina vägede väljaviimisele Donbassist, mis on osaliselt okupeeritud ja strateegiliselt oluline piirkond Ida-Ukrainas.

Kreml on nõudnud ka keeldu Ukraina liitumisele NATO-ga, piiranguid tema sõjaväele ning vene keele ametliku kasutamise ja Moskvaga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku piirangute tühistamist.

Kiiev on keeldunud taganemast praegu tema kontrolli all olevalt territooriumilt, samuti keeldutakse Venemaa okupatsiooni ametlikust tunnustamisest ja piirangutest oma relvajõududele.

Selle asemel on Ukraina nõudnud laiemaid rahukõnelusi sissejuhatava sammuna tingimusteta relvarahu. Kreml on selle ettepaneku korduvalt tagasi lükanud.

Zelenski rõhutas ka vajadust sõjajärgsete julgeolekugarantiide järele, sealhulgas lääne jätkuvat toetust Ukraina sõjaväele, Euroopa juhitud julgestusvägede paigutamist Ukrainasse ja teisi garantiisid, mis tuginevad NATO 5. artikli mudelile.

Zelenski sõnul tõstatab Venemaa ka oma "julgeolekugarantiide" küsimuse, mis tõenäoliselt tähendab nõudmist vähendada NATO sõjalist kohalolekut Ida- ja Kesk-Euroopas.

USA president Donald Trump on korduvalt öelnud, et tema arvates on lahendus käeulatuses. Samal ajal avaldab ta Kiievile üha suuremat survet Moskvaga kokkuleppele jõudmiseks.

8. novembril eetrisse läinud CBS-i saatele "60 Minutes" antud intervjuus ütles Trump, et usub sõja peatset lõppu, lisades, et Ukraina võib lahenduse tulemusel omandada "teistsuguse kuju".

Berliin: nüüd võivad alata Merzi ja Putini kõnelused 

Kõnelused Saksamaa liidukantsler Friedrich Merzi ja Venemaa president Vladimir Putini vahel võivad alata pärast Abu Dhabi läbirääkimisi, teatas Saksamaa valitsuse pressiesindaja kolmapäeval.

Küsimusele, kas Merz on valmis Putiniga rääkima, vastas pressiesindaja korralisel pressikonverentsil: "Oleme nüüd Abu Dhabis saavutanud kokkuleppe peamistes suundades. Seda arusaama jagatakse nüüd ka Venemaa presidendiga. Ja sellel alusel võivad kõnelused järgneda."

Saksamaa pressiesindaja kinnitas, et Abu Dhabis saavutati kokkulepe Euroopa, USA ja Ukraina ametnike vahel, mitte Venemaaga, lisades, et need põhimõtted mõjutavad uusi kõnelusi.