Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Epidemioloog: ohtlikku metsaparasiiti on võimalik vältida
Eeskätt seenelisi ja marjulisi ohustav põistangtõbi on raske ja ohtlik haigus, kuid seda on võimalik vältida, kinnitas terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Mõni aega tagasi käis meediast läbi sõnum ehhinokokoosi ehk põistangtõve ohtlikkusest ja inimeste võimalikust nakatumisest põistang-paelussiga pärast metsaandide söömist. Kuulo Kutsar selgitas, et põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad ning harvem koerad, lambad, sead, lehmad ja muud loomad.
Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.
Inimene nakatub marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel, kui parasiidi munad satuvad kätele ja sealt suhu.
"Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet. Vastus küsimusele - kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües - on jah," märkis Kutsar.
Põistangtõppe haigestumist on Kutsari sõnul Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel - viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.
Põistangtõppe nakatumise ärahoidmiseks tuleks vältida tooreste metsaandide söömist. Pärast metsaandide korjamist, tuleb esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks pesta. Samuti tuleks marju või seeni enne kuumtöötlemist hoolega puhtaks pesta.
Metsaande tuleb toiduks kasutada pärast kuumtöötlemist - moosi keetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.
Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.
Inimene nakatub marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel, kui parasiidi munad satuvad kätele ja sealt suhu.
"Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet. Vastus küsimusele - kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües - on jah," märkis Kutsar.
Põistangtõppe haigestumist on Kutsari sõnul Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel - viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.
Põistangtõppe nakatumise ärahoidmiseks tuleks vältida tooreste metsaandide söömist. Pärast metsaandide korjamist, tuleb esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks pesta. Samuti tuleks marju või seeni enne kuumtöötlemist hoolega puhtaks pesta.
Metsaande tuleb toiduks kasutada pärast kuumtöötlemist - moosi keetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.
Toimetaja: Sven Randlaid