"Tänu uuele Akropoli muuseumile õnnestus meil läbi viia seni ulatuslikeimad väljakaevamistööd Antiik-Ateena müüride vahel," vahendas Guardian arheoloog Stamatia Eleftheratou sõnu.

"Ekskavatsioonitööde käigus leitu rääkis meile palju inimeste kommete, nende usukommete ning igapäevase elu kohta," lisas Eleftheratou.

Mõned leitud varadest, näiteks harukordselt hästi säilinud rikkalikult kaunistatud väike kuju jumalusest Zeus Heliopolites, on unikaalsed, tõendades ka seniajani tundmata jumalate kultust.

Kolmekorruseline Akropoli uus muuseum disainiti Rootsis sündinud arhitekti Bernard Tschumi poolt ning selles hakatakse esitlema V. saj eKr pärit Parthenoni marmorit.

Otsust ehitada muuseum arheoloogiliselt nii rikkalikule maa-alale on tugevalt kritiseeritud, kuid kaevamistööd on toonud päevavalgele tihedalt asustatud Antiik-Ateena osa, kus elati V. sajandi eKr kuldajast kuni bütsantsiaja keskpaigani XII. sajandil pKr.

Arheoloogide sõnul räägivad need leiud - villade, töökodade, saunade, sisehoovide, tsisternide ja kanalisatsioonivõrgustiku jäänused - rohkem kui ükski teine varasem leid ajaloolisest arengust demokraatia sünnipaiga kohta.

"Avastasime, et kõikide nende ajastute jooksul olid selle ajaloolise ala elanikud rikkad inimesed, kellel olid majanduslikud võimalused mugavaks eluks," kommenteeris leide Eleftheratou.