Putin, keda parlamendisaadikud ja Krimmi esindajad tervitasid Kremli Georgi saalis püsti seistes kestvate kiiduavaldustega, alustas enda esinemist pika ekskursiga ajalukku, milles osutas Krimmi ja Sevastoopoli lahutamatule seosele Venemaa ajaloo ja sõjalise võimsusega.

Ta toonitas, et kõik dramaatilised pöörded XX sajandil ei ole seda asjaolu muutnud, ning ütles, et Krimmi üleandmine Ukrainale 1954. aastal Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liidri Nikita Hruštšovi poolt toimus NSV Liidu põhiseadust rikkudes. Putini sõnul muutus vene rahvas Nõukogude Liidu lagunedes üheks kõige laialipaisatumaks, kui mitte kõige laialipaisatumaks rahvaks maailmas. 

Vene president kinnitas, et Venemaa tunnistas Krimmi kuulumist Ukraina koosseisu, kuid Ukraina püüdis järjekindlalt venelasi assimileerida ja neid alla suruda.

Putin kinnitas järjekordselt, et ta mõistab Kiievis Sõltumatuse väljakule kogunenud inimesi, kes nõudsid demokraatiat ja inimväärset elu, kuid Maidani juhid - Stepan Bandera ideelised järglased, ekstremistid, neofašistid ja antisemiidid korraldasid riigipöörde, kohkumata tagasi vägivalla eest. Krimmi niisuguses olukorras hüljata oleks tema sõnul olnud reetmine. Venemaa relvajõud Putini sõnul Krimmi ei "sisenenud", vaid juba "asusid seal", neid üksnes täiendati kooskõlas Venemaa ja Ukraina vahelise lepinguga. 

Üksikasjalikult peatus Putin oma kõnes ka põhjendustel, miks vastab Krimmis toimunu täiel määral rahvusvahelise õiguse põhimõtetele, viidates ÜRO julgeolekunõukogu dokumentidele, viidates korduvalt Kosovole. Ta naeruvääristas väidet, et Kosovos oli tegemist erandiga, kuna seal kasutati ulatuslikult vägivalda. "Kas see on juriidiline argument?" küsis ta.

Interventsioonist Krimmi on Putini sõnul alusetu rääkida, sest kõik toimus ühegi püssipauguta. Samas meenutas ta Belgradi pommitamist Jugoslaavia sõja ajal, Liibüat, "värvilisi" revolutsioone, NATO laienemist itta, relvastuse paigutamist Venemaa läänepiiri äärde jne.

President väitis, et Lääs on tegelnud Venemaa ohjeldamise ja nurkaajamisega nii XVIII, XIX kui ka XX sajandil ning jätkab seda. Ta ütles, et Venemaa on riik,nagu iga teinegi, ning tal on oma huvid.

Putin tänas Hiina ja India toetust Venemaale Krimmi küsimuses. Ta avaldas veendumust, et teda mõistab USA rahvas ja ka eurooplased, eriti aga Saksamaa kodanikud.

Ta ütles, et Lääne katseid Venemaad sanktsioonidega heidutada käsitletakse agressioonina, ning et need saavad vastuse.

Eraldi pöördus Putin Ukraina kodanike poole, öeldes, et Venemaa ei taha Ukrainat lõhestada, ning et kõiges on süüdi riigipöördega võimule tulnud Ukraina juhtkond. 

Krimm jääb ka tulevikus ukrainlaste, tatarlaste ja venelaste omaks, aga mitte bandeeralaste omaks, kinnitas Putin, kuid andis selgelt mõista, et Krimm hakkab kuuluma Venemaa koosseisu.

Putini sõnul valutab venemaalaste süda ukrainlaste pärast. Ta toonitas ühtlasi, et ukrainlased peavad tundma muret selle pärast, kuidas tunnevad ennast Ukrainas venelased. 

Venemaa president ütles, et enamik Krimmi ja ülekaalukas enamik Venemaa kodanikke soovib Krimmi ja Sevastoopoli ühendamist Venemaaga. Pikkade kiiduavalduste järel teatas ta, et esitab föderaalkogule vastava konstitutsioonilise seaduse eelnõu. Allkirjastati ka kokkulepe selle kohta.