Kirik: kooseluseadus hägustab abielu mõistet

Foto: Postimees/Scanpix

Neljapäeval anti riigikogule menetlemiseks üle kooseluseaduse eelnõu, millega reguleeritakse soost sõltumata koos elavate paaride varasuhteid, pärimisõigust, ülalpidamiskohustust ning suhtlus- ja hooldusõigust. Seaduseelnõu aga tekitab vastakaid arvamusi.

"Eesti on meie põhiseaduse kohaselt vabadusele rajanev demokraatlik õigusriik, kus kõik on seaduse ees võrdsed, igaühe õigusi ja vabadusi austatakse ning kedagi ei diskrimineerita," vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal" riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnu neljapäeval.

Eelnõu, mille juures on peaaegu poole riigikogu toetusallkirjad, soovib kaitsta koos elavate partnerite õigusi varalistes suhetes, reguleerib pärimisõigust, ülalpidamiskohustust ja näiteks ka hooldusõigust - pakub partneritele kindlust juhuks, kui näiteks kui üks pooltest hukkub, muutub teovõimetusks või kooselu puruneb.

Kui erinevast soost inimestele annab seaduseelnõu abielu kõrval veel ühe võimaluse oma kooselu registreerida, siis samasoolistele pakub see ainsat kooselu registreerimise võimalust..

"Kõigepealt on põhimõtteline läbimurre selles mõttes, et kaob ära üks osa meie ühiskonnast, kes on need, kelle õigused võrreldes klassikaliste heteroseksuaalsete paaridega on vähem kaitstud ja neid koheldakse võrdselt kõigiga nagu meil põhiseadus ette näeb ja kedagi ei diskrimineerita," selgitas Maruste.

Ta selgitas, et samasoolistel paaridel on edaspidi õigus minna notari juurde, registreerida oma kooselu ja sellest hargnevad edasi mitmesugused varalised ja muud õigused.

Maruste lisas, et kooseluleping läheb registrisse, kus see on avalikult kättesaadav.

Eesti kirikute nõukogu, kuhu kuulub kümme liikmeskirikut, on kooseluseaduse osas selgel seisukohal. Tallinna praostkonna abipraost Arho Tuhkru arutles, et kooseluseadus viitab sarnasusele abielu kohustuste ja õigustega ning hägustab abielu mõistet.

"Meie näeme ikkagi abielu mehe ja naise vahel ja see on parim variant, kus võib lapsi kasvatada," märkis Tuhkru.

Ta ütles, et kirikute seisukoht on tauniv, kuid aastaid justiitsministeeriumi laudadel olnud kooseluseaduse kohta teeb kirikute nõukogu lähiajal ka pöördumise.

Kooseluseaduse kõige tundlikum teema puudutab samasoolise pere õigust lapsendada. Maruste hinnangul oleks lapse huvides see, et ta saaks kaitset ja tuge nendelt inimestelt, kellega ta on lähisuhtes koos kasvanud. Eelnõu lubaks peresisest ehk registreeritud elukaaslase lapse lapsendamist. See muudaks lisaks kõige traagilisematele olukordadele palju ka samasooliste paaride igapäevaelus.

"Näiteks mina käin praegu ise oma lapsega arsti juures ja ma võin oma partneri ka sinna saata, aga mingisuguseid tähtsamaid otsuseid, kus ta peaks allkirja panema, /.../ ei saa tema teha," rääkis lesbisuhtes olev Kirsti Naaber.

Veel ütles ta, et tema pere plaanib lisaks aastasele pojale veel lapsi, kuid kooseluseaduseta ei saaks tema pere lastest seaduse silmis õdesid ja vendi.

"Mina arvan, et tuleb tagada lapsel võimalik mõistlik kasvukeskkond ja meie näeme seda mõistlikku kasvukeskkonda tõepoolest ainult erisooliste vanemate kooselus ja abielus," kommenteeris Arho Tuhkru.

Maruste sõnul tuleb vahet teha abielul ja perekonnaelul. "Õigus perekonnaelule on igaühel meist ja see perekond ei ole tingimata ainult mees ja naine, vaid perekond võib olla ka inimesed, kelle vahel on lähisuhted," selgitas ta.

Eestis lapsendajaid toetava MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer rääkis, et talle teadaolevatest uuringutest ühed ütlevad, et samasooliste peres ei muutu lapse jaoks midagi, teised aga väidavad, et lapsed ei saa sellisest perest eeskujuks õiget peremudelit.

"Mina isiklikult väga hindan perekonna juures abielu ja ema-isa olemasolu, aga mul ei ole ka ühtegi vastuargumenti sellele, kui last kasvataksid kaks naist või kaks meest," tõdes ta.

Eelarvamuste ja võõristava suhtumise taga on Petofferi arvates hirmud ja teadmatus.

"Tegelikult me kardame seda teemat, me kardame sellest teemast rääkida. Kuna need situstsioonid või selline peremudel on olemas, siis meil oleks ka tähtis sellel teemal rohkem rääkida," ütles Petoffer.

Kirsti Naaber ütles, et tema pere soov on kasvatada pojast avatud silmavaatega inimene. "Ma arvan, et probleeme tekib just nende inimeste peres, kes oma lapsele ise seda viha sünnist saadik sisendab. Meie kasvatame oma lapse avatud silmavaatega lapseks, inimeseks," kinnitas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: