Eesti Mäeselts pidas täna Rakveres oma aastakonverentsi, et arutleda Eesti mäenduse strateegia, põlevkivisektori majandusliku mõju ja kaevandamise järelevalve teemadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mäetööstus on majandusharu, mis tegeleb maavarade kaevandamisega. Eestis tuntakse põlevkivitööstust, aga see majandusharu hõlmab ka ehitusmaterjalitoorme ja turba kaevandamist.

Enne maavarade kaevandamist tuleb maavaraleiukohti uurida, aga sellega ei taheta Eestis tegeleda. Põlevkivi on paraku ainus maavara, millega on enam-vähem põhjalikult tegeletud.

Eesti Mäeseltsi juhatuse liige Kalev Kallemets selgitas, et Eestis on palju rohkem huvitavaid maavarasid, mille kohta ei ole alates taasiseseisvumisest tehtud geoloogilisi uuringuid. Tema hinnangul on riigi oskusteave nadi ja vajaks parandamist.

"Selleks ongi vaja strateegiat, et teada, kuidas teadmiste omandamist planeerida, kuidas vastutust jagada ja milline eelarve selleks teha. Soomes tehakse aastas geoloogilisi uuringuid 60 miljoni euro eest, Eestis jääb see summa alla kahe miljoni," ütles Kallemets.

Peaministri Taavi Rõivase seisukoht maavarade uuringu suhtes on äraootav.

"Kui meil on täielik kindlus, et me võiksime seda teha ilma keskkonda kahjustamata, siis ma arvan, et seda me võiksime ühiskonnas arutada küll, aga ka siis on oluline, et kohalikud elanikud, kelle kodu juures seda arutatakse, annaksid oma nõusoleku, et me ei teeks seda jõuga ja vägisi," ütles Rõivas.

Austria Loebeni Ülikooli professor Günter Tiess on Eesti maavarapoliitika puudumisest üllatunud. Eesti võiks näiteks fosforiiditurul olulist osa mängida.

"Kui Eestil on selline maavara, siis võib ta tulevikus kujuneda väga oluliseks piirkonnaks kogu Euroopas," märkis Tiess.

See, et kogu Euroopa ostab strateegilisi maavarasid teistest maailmajagudest, on oluliselt vähendanud Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tekitab julgeolekuriske. Seda tõdesid täna nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti mäemehed. Üks toorainetest, mida Euroopa praegu sisse ostab, on fosforiit.