Ohtralt ja tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse vastuvõtmist tervitasid viie riigi Eestis asuvad välisesindused. Välismaine ajakirjandus kirjutas Eestist kui esimesest endisest Nõukogude Liidu vabariigist, kus legaliseeriti samasooliste paaride kooselu. Eestis aga ollakse nüüd silmitsi küsimusega, miks muutusid arutelud kurjaks ja alandavaks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Tere! Minu nimi on Viktor ja ma olen hetero. (---) Kujutage ette, et teie armas lapsuke tuleb teie juurde, toob samast soost elukaaslase ja ütleb, issi või emme, meie olemegi nüüd perekond. Kas seda te tahate?" küsis Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev sel nädalal riigikogus kooseluseaduse kohta peetud arutelude ajal.

"Kuidas saab keegi otsustada, et teie siiras tunne on hälve ja teie armastus on haige, et te koos pole pere," arutles aga Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär.

Kooseluseaduse vastuvõtmise päeval täitus riigikogu ukseesine kooseluseaduse pooldajate toodud lilledega. Netikommentaarides aga võrreldakse seda lillemerd kalmuga, kuhu on maetud demokraatia.

"Ega need ei olegi nii väga lihtsad mõisted - ei demokraatia ega inimõigused," tõdes Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna esimees Liia Hänni.

Hänni lisas, et demokraatias on oluline, et inimeste põhiõigused oleks kaitstud ja arvestataks vähemuste huvidega, kui need on õiguspärased.

"Ühiskonnas on ootus, et parlament peaks ilmtingimata hääletama nagu enamus nõuab. Põhiseadus ju tegelikult sellist enamusdemokraatia printsiipi ei sisalda. Riigikogu liikmed on vaba mandaadiga, see tähendab, et nad peavad otsustama oma südametunnistuse järgi," rääkis Hänni.

Ometi ajas just südame sunnil tehtud valik tülli poliitikud, kolleegid ja koguni sõbrad. Korraga polnud enam tähtis, kas riigipiir peab, kuidas läheb Ukrainal ja mida kavandab idanaaber. Hirm, südamevalu ja viha paistsid eelmisel pühapäeval silma lossiplatsil riigikogu hoone ja Nevski katedraali vahel.

"Mis see tegelikult oli, jääb nüüd kauaks arutamiseks. Kas ta oli Ida- ja Lääne konflikt, millisena teda valgustatakse. Kas ta oli ususõda, sest usutegelased olid väga aktiivsed. Kas ta oli mingi valimiseelne võitlus, mille märke oli ka selgelt näha," arutles kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane.

Eetikanõunik: ajakirjandus jättis osa võimalusi kasutamata

Miks muutus seaduse arutelu konfliktiks, mis hõõgub edasi netikommentaarides? Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk leiab, et ajakirjandus ei kasutanud kõiki võimalusi, mis tal oli.

"Ma arvan, et see tekitab inimestes kibestumist, kui nad näevad, et poliitikud püüavad kõigepealt kuidagi vingerdades seda seadust püüavad vastu võtta ning osa ajakirjandust ka kuidagi läheb sellega kaasa ja püüab nendele inimestele peaaegu kaela määrida seda asja. Hoopis etem on see, kui näidata, et sellel asjal on kaks poolt - ühed on poolt, teised on vastu," rääkis Tammerk.

Peegli ette tuleb astuda ka poliitikutel. Liia Hänni leiab, et seadusega ei järgitud hea õigusloome tava, mis nõuab, et iga oluline ühiskondlikke muutusi põhjustav eelnõu peaks olema varustatud mõjuanalüüsiga. "Just selle niisuguse sügavama analüüsi puudus lõigi olukorra, kus sai igasuguseid hirme välja käia ja võimendada," ütles Hänni.

Kommunikatsiooniekspert Ilona Leib leiab, et eelnõu algatanud poliitikutel oli läbi mõtlemata, kuidas kujundada avalikku arvamust. Tema märkas, et eelnõu toetav kommunikatsioon ei tulnud eelnõu algatajatelt, vaid see oli reaktsioon vastasleeri tegevusele.

"Pooldavad reaktsioonid hästi erinevatelt avaliku elu tegelastelt tulid suuresti ka vastureaktsioonina sellisele hästi jäigale kriitikale, sildistamisele ja muudele kommunikatsioonilistele võtetele, mida avalikult kasutati," ütles Tartu Ülikooli kriisikommunikatsiooni lektor.

Asjaolu, et ühel hetkel hakkasid kommunikatsiooni suunama hoopis eelnõu vastased, selgitab Leibi hinnangul see, neil oli osav eestkõneleja, kommunikatsiooniplaan ja võideldi kõigile selge väärtuse - perekonna eest.

"Aga selle sildi all tehti tegelikult ka palju sellist, mis võib-olla ei peaks tsiviliseeritud ühiskonda kuuluma. Ma arvan, et see kurjuse ja viha ja vaenu õhutamine on olnud see, mis ei ole lasknud paista sellel organisatsioonil kellenagi, kes väidab ennast just nimelt suuremate ja ülemate väärtuste eest võitlevat," rääkis Leib.

Uudelepp: vastased ja pooldajad pidasid debatti eri tasanditel

Kommunikatsiooniõppejõud Agu Uudelepp pani debatti jälgides tähele, kuidas õpikutarkus pärisellu sobitati.

"Praegu on see, mida on tehtud, otse vanast heast propaganda käsiraamatust, mis ütleb, et kui sa tahad aru saada, kuidas keegi reageerib, siis sa pead vaatama tema nn panustamispüramiidi," ütles Uudelepp. Ta selgitas, et debatti ei sekku need, keda teema ei puuduta. Teine tasand on need, keda asi isiklikult puudutab, riivates kas pereväärtusi või üksikisiku õigusi.

Propagandas teatakse tema hinnangul veel kahte tasandit, kus inimene intensiivselt panustama asub. Üks on see, kui kardetakse, et lähedastele tehakse liiga ja sellest aste edasi, kui läbi laste tuntakse ohtu juba tervele liigile.

"Ja see on see, mida me praegu ühiskonnas ka väga selgelt näeme - üks pool suutis selle debati viia sellele tasandile, et inimesed nüüd tunnevad muret, et kuulge - mis nüüd saab minu lastest, mida neile hakatakse lasteaias õpetama," märkis Uudelepp.

Selle püramiidi abil lahendab Uudelepp ka mõistatust, miks debatt läks käest ära ja muutus vihakõneks. Nimelt ei saa tema sõnul sisulist debatti pidada eri tasandite vahel, sest neis keskendutakse eri asjadele.

"Üks pool ei saa aru, et kuulge - kas te ei saa aru - see on ju - see tapab eesti rahva, kuidas te sellest aru ei saa ja teine pool, et kuidas sa sellest aru ei saa, et iga inimese õigused on väärtus ja on oluline, et igaühel peaks olema õigus otsustada, mida oma eluga teha," selgitas ta.

Uudelepa sõnul saanuks hirmule rajatud debatti ohjata, kui oleks näidatud, et hirm ei ole põhjendatud ja need, kelle pärast sõditi, oleks tulnud varem välja ja võtnud ka ise sellest osa.

"See on täpselt selline lahing, mida ei saa pidada õnnelikus abielus olev, paljulapseline edukat karjääri teinud hetero," märkis Uudelepp.

Kooseluseaduse arutelu näitas, kuidas hirm ja teadmatus mõjutas ühtviisi nii tänaval pikettijaid kui ka riigikogu saadikuid.

Ilona Leibi sõnul on juhtunu kindlasti ühiskonnale mõtteharjutuseks, kuidas proovida mõelda ka teistmoodi. "Kellel tuli välja, kellel ei tulnud, aga harjutus oli ta igal juhul," ütles Leib.

"Me õppisime iseennast tundma. Me õppisime tundma Eestit võimalik-võimatu skaalal. Ja õppisime tundma, kes me tegelikult oleme. Äärmiselt kasulik protsess," märkis Raul Rebane.