Juba täna on Eestis koole, kus õpilase kesiseks muutuvad õpitulemused tähendavad lapsevanemate koolikutsumist ja näiteks harivat loengut Prantsusmaa ajaloost või pikka loengupäeva kunstiajaloost. Kuid tegelikult näitavadki ka paljude koolide kogemused seda, et mida tihedamini lapsevanematega suhelda, seda tulemuslikumad on õpingud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ütles, et õppekavad ja ainekavad muutuvad tänapäeval kiiresti, samuti muutuvad teadmised. Tahes-tahtmata peaks kool tegelema ka vanemate koolitamisega.

"Kui vaatame Eestis laiemalt, siis räägime pea iga aasta seda, et õppekavad uuenevad, on uus õpikäsitlus, mis haridusstrateegias kirjas ja maailm meie ümber on muutunud. Väga paljud lapsevanemad aga võrdlevad tänast kooli selle kooliga, kus nad ise käisid," tõdes Kruusimägi.

Tema sõnul on Inglise kolledžis käivitatud lastevanemate akadeemia, kus käsitletakse suhete loomise ja hoidmise temaatikat, räägitakse seksuaalkasvatusest ja muust.

"Teemadering on väga lai, just toetamaks lapsevanemaid, et nad oskaksid lapsevanematena oma lapsi toetada ja koolil on tuge sellest niigi," ütles Kruusimägi.

Valga maavalitsuse haridusosakonna juht Kalle Vister ütles, et väljastpoolt kooli seda hinnata püüdvad inimesed saavad kooli ja kodu koostööd mõõta ennekõike läbi hoolekogu toimise ja läbi arenguvestluste. Lapsevanemana ütles Vister, et ilma ennast täiendamata on tänapäeval last keeruline kooliasjades õpetada, kuid kõige olulisem on tema hinnangul tagasisisde sellest, kuidas lapsel koolis läheb.

"On tähtis, et tänane õppekava, mida koolid rakendavad ja õpilasteni viivad, jõuaks ka lapsevanemani. Koolides toimuvad arenguvestlused, läbi mille on võimalik tagasisidet saada, kuidas minu laps on omandanud nõutava õppekava ja milised tähelepanekud lapsevanemale peaks tulema, et oma last aidata," selgitas Vister.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, et Eesti koolid peaks aru saama, et lapsevanemate ja kooli koostöö ei saa piirduda sellega, et kool aeg-ajalt lihtsalt lapsevanematelt raha palub, vaid kool peab ka lapsevanematega tegelema.

Kui lapsevanem avastab, et tema lapsel on koolis probleeme, siis saab Laidmetsa sõnul pöörduda Rajaleidja keskuste poole, kuid eelkõige tuleks püüda probleemi lahendada kooli tasandil.