TAI: alkohol ei peaks olema kättesaadav igal ajal, igalt poolt
Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitas omavalitsustel julgemalt alkoholipoliitikat teha. Eelkõige tuleks vähendada alkoholi kättesaadavust noortele, et ennetada uue alkoholilembese põlvkonna pealekasvamist. TAI vanemspetsialist Laura Aaben arvas, et ka seadusandjad võiks alkoholi tarbimise vähendamiseks julgemalt piiranguid rakendada.
Mõned sammud alkoholi liigjoomise piiramiseks on tõhusamad üleriigilisel tasandil, mõned aga kohalikul ja neid soovitas Laura Aaben julgemalt kasutada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Näiteks, meil on Eestis kehtestatud, et müüjad peavad poes küsima vanust tõendavat dokumenti. Sellega, kas seda ka reaalselt tehakse, saab tegeleda paremini kohalikul tasandil. Koostöös politseiga teha testostmisi, rääkida kaupmeestega, omavalitsus saab ka päris palju tööd teha lapsevanematega, koolidega ja üldse oma elanike seas hoiakuid kujundada. See ei ole okei kui täiskasvanud kodus oma lastele näiteks peoks alkoholi ostavad," rääkis ta.
Väga levinud on siiski kujutluspilt poe taga konutavatest õllevendadest. Omavalitsustega alkoholiteema arutades koorus välja, et probleemi olemasolu tajutakse, aga ei usuta, et liigse joomise vastu on võimalik midagi ette võtta
"Hästi palju on jõuetuse tunnet, et siin ei olegi midagi teha – me oleme nad juba kaotanud, neid enam tagasi ei too. Teistpidi on sellist suhtumist, et see ei ole meie ülesanne, vaid riigi ülesanne," lisas Aaben.
Ta möönis, et lihtsaid lahendusi ei ole, aga vähemalt nii palju saaks ära teha küll, et uut topsivendade põlvkonda peale ei kasvaks. Tema arvates on noorte seas teavitustöö tegemise tõhusus ülehinnatud, võti on pigem mujal
"Arvestades seda kui palju on Eestis perekondi, kus on tõsised alkoholiprobleemid, siis ma kahtlen, kas Eestis on inimest, kes ei tea, mis on alkoholi kahjud. Pigem on meil probleem selles, et sellist käitumist aksepteeritakse ja ka seadusandjad ei taha rakendada piiranguid – alkohol ei tohiks olla odav, alkohol ei peaks olema kättesaadav igal kellaajal, igalt poolt. Ka tubakapiirangute puhul me nägime seda, et see, mis muutis ühiskonnas suhtumist suitsetamisse, ei olnud teavitustöö, need olid piirangud. Kui suitsetajad on kõik mingis läbipaistvas kastis kuskile eemale ära pandud, siis see väljendab väga palju ka ühiskondlikku suhtumist," arvas Aaben.
Kuressaare on üks neid omavalitsusi, kus on aktiivne alkoholipoliitika.
"Oleme karmistanud kontrolli Kuressaare linna territooriumil alkoholi müüvates kohtades, et noored ei saaks nii kergelt alkoholi kätte. Öeldakse küll, et teavitamine väga head tulemust üldiselt ei anna, aga me ikkagi oleme võtnud eesmärgiks, et Kuressaare kõik koolid lisaks lapsevanematele rohkem tähelepanu pööraks sellele, et see ei pea olema normaalne, et iga üheksanda klassi lõpupidu või gümnaasiumipidu peaks lõppema suhteliselt suure koguse alkoholi tarbimisega," rääkis abilinnapea Madis Kallas.
Toimetaja: Madis Järvekülg