Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

"Pealtnägija" uuris aastatetaguse politseivägivalla juhtumi võimalikku kinnimätsimist

Foto: ERR

"Pealtnägija" seekordse loo keskmes on küsimus, miks Kolde puiestee politseijaoskonnas neli aastat tagasi purjus Soome kinnipeetava suhtes toimepandud grupiviisilise vägivalla eest sattus süüpinki ainult üks politseinik ning kas juhtum mätsiti n-ö kinni.

Kui uskuda ametlikku statistikat, on politseivägivald Eestis harv nähtus: viie aasta jooksul on esitatud 50-70 kaebust aastas. Enamasti on tegu nokastanud kodanikega, keda vastutahtsi kainenema viidi.

Kohtusse jõuab vähem kui kümnendik, näiteks mullu sai võimuliialduse süüdistuse kaks politseinikku. Seda tähelepanuväärsem on, kui mundrikandja lõplikult süüdi jääb.

Just nii juhtus jaanuaris endise konstaabli Harry Mäkkeriga. Pärast juhtumi materjalidega ja eriti videotega tutvumist tekkis aga "Pealtnägijal" küsimus – kui politseis kehtib nulltolerants, siis miks oli süüpingis ainult üks mees?

Harry Mäkker vallandati 27. jaanuaril. Sel päeval rakendus pärast kolm aastat kestnud juriidilist kemplust ja kaks tiiru riigikohtuni vaidlemist otsus, millega endine Põhja prefektuuri konstaabel mõisteti süüdi võimuliialduses ja kehavigastuste tekitamises. Siin loos ei väida "Pealtnägija", et 43-aastane Mäkker on süütu, aga detailidesse süvenedes ilmneb üllatav tahk – kohtupingis võinuks tema kõrval istuda veel vähemalt kaks vormikandjat.

"Keegi tuli süüdlaseks teha selles kõiges ja siis leiti, et mina olen kõige sobivam selleks," teatas süüdimõistetud ekspolitseinik Harry Mäkker.

Tema arvamust ei jaga Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse-Pärkna: "Väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis!"

Süüdimõistmise ja vallandamisega päädinud intsident algas tegelikult 2011. aasta 15. juuni õhtul Tallinna reisisadama D-terminalis, kui kaks Soome kodanikku – Benjamin ja Stefan – tungisid piiritsooni.

"Olles tarvitanud siin viibides ohtralt ka alkoholi, unustasid nad laeva väljumisaja ja selleks, et siis viimasel hetkel jõuda laeva peale, sisenesid nad sadama piirkonnas nende jaoks suletud territooriumile," rääkis vanemprokurör Pärkna.

Politseinik Mäkker meenutas, et kui nad olid juba läinud piiritsooni, siis üks neist hakkas seal urineerima. "Ja siis nad olid läinud nendele turvatöötajatele kallale," kirjeldas ta.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et sündmustele reageeris turvameeskond, kes soomlased kinni pidas. Kinnipidamise käigus näitasid isikud tema sõnul üles ka teatavat agressiivsust verbaalselt, võimalik, et seal ka sülitati, midagi tehti.

Rahvalikult väjendudes olid kaks 24-aastast ehitajat end täielikult "sassi kamminud". Saabunud hommikul Tallinna, kummutasid nad siin enda tunnistuse järgi päeva jooksul kumbki 10 õlut, lisaks olid neelanud psühhotroopseid ravimeid.

Mäkker koos paarimehega kutsuti sadamasse, sest nende käsutuses oli politseibuss, millega möllajad jaoskonda toimetada.

"Ka sellesse politseibussi paigutamise keskel tegelikult siis üks nendest soomlastest kas siis nii verbaalselt ründas politseinikku kui ka sülitas ja lõi teda rindkere piirkonda," märkis Raul Vahtra.

Mäkker kinnitas, et üks kinnipeetavatest, Benjamin, lõi teda jalaga rindu. "Siis ta lõi mind jalaga sealt bussist, et mul oli nagu...et oli jalajälg ka kuulivestis olemas, eks," lausus ta.

Sõit läks politseijaoskonda Kolde puiesteel. Sellest hetkest on olemas valvekaamera pilt. Politseibuss siseneb hoovi mõni minut enne kella kümmet õhtul. Külalised pannakse korrapidaja ruumi istuma.

Politseinike vahel käib arutelu, kas panna püsti kriminaalasi vastuhaku tõttu sadamas või mitte. Juba kolm minutit hiljem tundub, et mehed on piisavalt rahunenud ja võib käerauad maha võtta. Mäkker tegeleb Benjaminiga, tema paarimees Stefaniga.

Mäkker kirjeldas, et võttis meestelt käerauad maha, kuna tavaliselt siis inimesed rahunevad rohkem maha. Seejärel suundus aga üks kinnipeetavatest tema selja taga nn hoovi ehk kinnisele territooriumile, kuid ei üritanud otseselt põgeneda või ära joosta. "Ei, ta läks välja," selgitas politseinik.

"Siis ma läksin sinna hoovi järgi ja ta hakkas tegema juba poksimisliigutusi seal ja siis ma panin ta esimest korda õrnalt nagu niimoodi maha ja ta ütles, et palun lase mind lahti, et ma enam ei tee. Siis ta tõusis püsti ja rääkis suhteliselt rahulikult, seal teine politseinik oli ka seal juures ja ma iialgi ei oleks uskunud, et ta nüüd uuesti veel ründab või mis iganes teeb," rääkis Mäkker.

Nüüd juhtub midagi, mida tagantjärele on tõlgendatud mitmeti. Konstaabel läheb ja paneb bussi vesti koos erivarustusega. Mäkkeri sõnul oli tal suveõhtul palav, kõrvaltvaatajale jääb mulje, et ta koorib end lahti kohe algavaks mees mehe vastu arveteklaarimiseks. Kuna video on ilma helita, siis kes mida rääkis, teame ainult tunnistajate ütlustest.

"Ta vestles selle teise politseinikuga seal sel ajal, kui ma neid oma asju ära võtsin ja siis ka minuga. Ütles, et millepärast ma tema juurde läheksin ja ütleski, et tule siia, et ma tahan sinuga rääkida ja siis ma läksin talle lähemale sinna ja siis ootamatult lõi," selgitas Mäkker.

Politseinik tõdes, et see kinnipeetava väidetav esimene löök oli selline, et tal läks silme eest mustaks. "Ja sellepärast ma ei olnudki seal nii osav, et hakkan nüüd võtteid tegema, et panen pikali maha ja nii edasi. Siis ma sain vastu kätt löögi ja siis ma nägin, et ta lööb veel mind ja siis ma lõin ise," kirjeldas ta olukorda.

Kui Mäkkeri esimene löök võis veel olla hädakaitse, siis edasine prokuröri ja kohtu meelest enam mitte.

"Seal puudus seaduslik alus üldse selles situatsioonis tema poolt vahetu sunni kasutamiseks ja sealhulgas siis vägivalla kasutamiseks," kinnitas prokurör Pärkna.

Vahtra nentis, et need järgmised paar-kolm lööki olid juba võimuliialdus.

Mäkker ise raius läbi kõigi kohtute, et lõi korra enesekaitseks ja kõik muu oli rabeleva soomlase kontrolli alla võtmine. Tähelepanuväärne, et ta näitab meile ainult ühe kaamera stoppkaadreid, kus vaadet takistab post ja enamus rabelemisest käib kaadri serva taga, mistõttu võib jääda mulje, et soomlane ründas esimesena ja politseinik ainult tõrjus.

Tegelikult jälgis hoovi ka teine kaamera, mille pilt meil õnnestub kätte saada. Siit on ühemõtteliselt näha, et tegelikult toimus midagi enamat kui rünnaku tõrje. Vast kõige kõnekam on Mäkkeri paarimehe reaktsioon, kes tormab välja, rebib ta eemale ja hoiab kinni.

Mäkker tunnistab ja möönab seda, et on kõnealust meest löönud ühe korra ning teinud seda rusikaga näopiirkonda. Rohkem peksmist ta enda sõnul mehe suhtes ei rakendanud ega vigastusi talle tekitanud. "Kui inimene minu juurest ära viiakse, ta ei hoia näost kinni, ta näita üldse välja, et oleks mingisugune valuaisting, tal ei ole kuskil verd," põhjendas süüdimõistetud politseinik.

Igaüks võis ise veenduda, kas Mäkkeri jutt klapib salvestistega. Mis aga tundub tõepärane ja väärt tähele panemist – kui tema tekitas soomlasele õues kõik vigastused, mis hiljem süüks pandi, pidanuks Benjamini nägu kõvasti veritsema. Verd ei paista, soomlane ei hoia isegi näost kinni, kui ta tagasi sisse viiakse.

Intervjuu hommikul käis Mäkker ka kohtumajas järel saatuslikul päeval käes olnud kinnastel, mis kogu protsessi ajal asitõendina hoiul olid. "Kui ma oleks talle kinnastega tõesti talle midagi tekitanud, verele löönud, siis oleks seal verd ka peal olnud. Kindad on täiesti puhtad," tõi politseinik välja.

"Aga see jutt on, et on verekahtlusega jälg, kas seda siis ühemõtteliselt ei suudetud kindlaks teha tänapäeva meetoditega?" uuris ajakirjanik.

"See oli algusest peale niimoodi, et teeme sinu süüdlaseks, et sina lähed," vastas Mäkker.

Kohtuotsusest jääb mulje nagu oleks intsident piirdunud õues toimunuga. Tegelikult läks triangel edasi ja need samad valvekaamerad serveerivad meile üllatuse. Õuest toodud Benjamin pannakse puuri. Ja pange nüüd tähele!

Ta sülitab politseinikku, misjärel too lööb meest jalaga ja tormab talle kallale, hetk hiljem liitub veel kaks politseinikku – üks neist, ilma vestita, on Mäkker –, siis veel üks politseinik. Mäkker väljub puurist ja rahustab koridoris istuvat Stefanit, kes ilmselgelt on närvis. Maadlus puuris kestab mitu minutit ja kui teised politseinikud väljuvad, jääb Benjamin liikumatult lamama.

"Tõenäoliselt ta sai siis palju rohkem vigastada, kui meie kokkupõrke tagajärjel, sellepärast, et ta jäi seal tükil ajal lamama," nentis süüdimõistetud Mäkker.

"Tegelikult, kui seda salvestist vaadata, siis hinnanguid võib anda mitmesuguseid. Kui me vaatame salvestust objektiivse pilguga, siis tegelikult Soome kodanik oli ka seal suletud, trellitatud kongis jätkuvalt agressiivselt meelestatud," hindas prokurör Pärkna.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra nendib, et videost on tõepoolest näha, et rüselus oli. "Mingi hetk politseiametnik siseneb sinna, viib ühe soomlastest maha ja siis tulevad teised appi ja käerauastatakse ta," lausus ta.

"Ametnike selgituse kohaselt oli tegemist siis agressiivse isikuga ja see oli vajalik tema maha rahustamiseks ja prokurör selle seisukohaga ka nõustus ja nende politseiametnike selgitustega ja seal ei leitud, et oleks täidetud siis võimuliialduse süüteo koosseis," lisas Vahtra.

Politseinikud käivad põrandal lebavat meest kordamööda vaatamas.

"Vastaspool ütleb, et ta oli audis, ta oli teadvusetu sellel hetkel?" päris ajakirjanik.

"No tegelikult ilmselt ta ei ole kunagi olnud selles olukorras, kus oleks pidanud vahetu sunni objekt olema, aga ilmselt vastuhaku korral ka n-ö ametiisikud, politseinikud on sunnitud kasutama teatud võtteid, mis võib-olla mõneks hetkeks võtabki natukene liikumatuks," vastas Pärkna.

On kõnekas, et kaamera ees ei taha Mäkker n-ö sinist seadust murda ja ekskolleegidele otse näpuga näidata.

"Ma ütlen (otsib sõnu), et nad kasutasid tema suhtes vahetut sundi," üritab Mäkker juhtunule hinnangut anda. Vahetut sunni mõistet selgitades ütleb ta, et see on füüsiliselt isiku mõjutamine.

"Nii et te ikkagi teate, kes tõenäoliselt talle need vigastused tekitasid, aga ei taha seda öelda konkreetselt?" küsis ajakirjanik.

"Miks ma peaksin ütlema? Ausalt öeldes kohtul, prokuratuuril on need materjalid ka olemas ja ta teab konkreetselt selle politseiniku nime. Iseküsimus on selles, miks nad on lasknud siis tema need asjad minu kaela," nentis Mäkker.

Prokurör kinnitab, et kellegi kaela pole midagi veeretatud ning kõiki vaadeldakse võrdselt. Ka antud juhtumi puhul, kus mitu võimuesindajat meest jalaga löövad. "Ka siis tuleb hinnata iga politseiametniku käitumist individualiseeritult ja hinnata, kas see jalaliigutus oli nüüd löök või oli ta n-ö samm või meede selleks, et nüüd järgmist liigutust teha, et käeraudasid peale panna," märkis Pärkna.

Prokuröri jutust võib järeldada, et kuna videos oli kõige selgemini näha just Mäkkeri võimuliialdus, aga mitte puuris toimunud rüselus, läks lõpuks ainult tema kohtu alla.

Toibunud Benjamin jätkab sõnelemist läbi trellide ning lõpuks hakkab jalaga peksma trelle ja puuris olevat tooli. Kui tooli välja võetakse, surutakse ta veel kord jõuliselt vastu seina. Kell 22.40 jõuavad lõpuks kohale parameedikud, kes fikseerivad soomlasel põhimõtteliselt muhud, sinikad ja kriimud.

Ka Mäkker sõitis traumapunkti ja lasi enda vigastused fikseerida. Benjamin ja Stefan lasti järgmisel päeval vabaks ning nad esitasid mõni nädal hiljem oma versiooni juhtunust Soome ajakirjanduses, kus rääkisid juba luumurdudest ja kambakesi peksmisest politseis. Artiklit illustreerisid nende enda mobiiliga arestimajas tehtud pildid.

Lõpuks algatati kaks menetlust – ühes asjas oli eestlane kannatanu ja soomlane kahtlusalune ning teises risti vastupidi. Mäkker väidab, et soomlasega tehti diil, et ta tunnistaks ainult tema peale.

"Sisekontrolli uurija ütles, et juhul, kui ta kirjutab, siis kõik need vigastused ja need tekitasin mina. Et siis tema vastu ehk kriminaalasjadest kõikidest nagu loobutakse," teatas Mäkker.

Süüdimõistetud politseinik jätkas: "Miks? Ma ei tea, kedagi oli vaja süüdlaseks teha, kuna see oli Soome ajakirjanduses olnud. Ja valiti üks inimene."

Prokurör Pärkna kinnitab, et väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis. "Ma võin kinnitada, et sellist diili tehtud ei ole ja seda ei saanud juba teha ka seetõttu, et kui me vaatame, siis see soomlane on tegelikult nendes tegudes ka süüdi mõistetud Eesti kohtu poolt. Et kui oleks tehtud mingi diil, siis ei oleks ka seda süüdimõistmist olnud," kommenteeris PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Benjamin, kes tunnistas põhimõtteliselt süüd, sai 2012. aasta lõpus käskmenetlusega 940 eurot trahvi. Harry Mäkker, kes vaidles visalt igas astmes vastu, pandi protsessi ajaks sisetöödele, kuni lõpuks tänavu jaanuaris jõustus süüdimõistev otsus, millega kaasnes aastane tingimisi vanglakaristus ja automaatne hundipass politseist.

"Mõnel määral, inimlikult, võib saada aru tõepoolest, et sellises olukorras, kuumas situatsioonis, kui vastaspool meeletult provotseerib, veab politseiniku närv alt. Seadus on seadus ja tegelikult avalikkusel on ju politsei suhtes kõrgendatud ootused. Meie ametnikud peavad olema professionaalid ja kui tavakodanikule antakse need libastumised andeks, siis avalikkus tegelikult politseile neid asju ei andesta ja ka meie ootused oma ametnikele sellest tulenevalt on väga kõrged," rääkis Vahtra.

Sisekontrollibüroo juht lisas, et politseinikud on koolitatud professionaalid, kes peavad jääma selles situatsioonis rahulikuks, käituma seadusega kooskõlas. "Politsei ei saa seadust rikkuda, siis me ei oleks enam politsei," lisas ta.

Saatusel on tähelepanuväärne iroonia. Nimelt enne, kui temast 2007. aastal üldse politseinik sai, oli Mäkker Eesti lähiajaloo kurikuulsaimas politseivägivalla juhtumis, kus hukkus tuntud punkar Sven Tarto, hüüdnimega Striit, kannatanute juriidiline esindaja.

"Kas see ikkagi ei ole tähelepanuväärne saatuse nöök, et kui te mingisugune kümmekond aastat tagasi või nüüd natuke rohkem ise võitlesite politseivägivalla vastu, siis nüüd te olete põhimõtteliselt politsei vägivallas süüdi mõistetud?" küsis ajakirjanik.

"Jah, osa inimesi mainib ka selle kohta niimoodi, et võib-olla et leiti nüüd põhjus, et sulle selles mõttes nagu kätte maksta selle eest," vastas Mäkker.

Kultuuritolmu juhtumi kriminaalasi on saadetud ära prokuratuuri, süüdistus esitatakse ühele politseinikule. Läinud suvel tekitas võimsa ažiotaaži ekstsess samamoodi Tallinna kesklinnas, kus ühel kultuuriüritusel politsei väänas vastuhakkajaid.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: