Juhan Kivirähk: noored ja edukad, haritud linlased või poliitikakirega maamehed – ülevaade riigikokku pääsenud erakondade valijatest ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk.
Juhan Kivirähk. Autor/allikas: ERR

Tänavuste riigikogu valimiste järel võiks olla põhjust rahuloluks märksa suuremal hulgal valijatel kui pärast 2011. aasta valimisi. Kui toona jäi riigikogus esindamata 10,5 protsendi valijate hääl, siis sel korral andis oma hääle valimiskünnise alla jäänud erakondadele ja üksikkandidaatidele vaid 1,8 protsenti valijaist.

Ometi ei piisa valija rahuloluks vaid sellest, et tema toetatav kandidaat või erakond riigikokku jõuab. Valijate põhilised ootused paistavad olevat seotud hoopis sellega, et valitud partei ka valitsusse pääseks. Nii olid nende nelja erakonna valijad, kes Turu-uuringute AS märtsikuise küsitluse toimumise ajal valitsusliidu moodustamiseks konsultatsioone pidasid, valimistulemustega rohkem rahul kui Keskerakonna ja EKRE valijad, kellega valimiste võitja Reformierakond koostöö välistas.

Kui üldiselt jäi valimistulemustega rahule 71% valimas käinutest ning rahulolematuid oli 24% (5% ei osanud oma rahulolu hinnata), siis Reformierakonna valijaist jäi tulemustega rahule 96%, Vabaerakonna valijaist 84%, sotsiaaldemokraatide valijaist 80% ning IRL-i valijaist 64%. EKRE poolt hääletanutest oli rahul 62% ja Keskerakonna valijaist 52%; rahulolematuid oli nende kahe erakonna valijate seas vastavalt 36% ja 45%.

Märtsikuises küsitluses tundsime huvi ka selle vastu, mis erakonna poolt vastaja valimistel hääletas ning millist hääletamisviisi ta kasutas. Võib muidugi küsida, mis mõte on uurida kodanike valimiseelistusi pärast seda, kui need on juba valimistega teatavaks saanud – see kõlab nagu ilmaennustus eilse ilma kohta. Küsitlusi korraldava firma jaoks on aga asjaolu, et vastused valimiseelistuste ja hääletamisviisi küsimustele andsid täpselt tegelikele valimistulemustele vastava resultaadi, väga oluline kinnitus kasutatava metoodika usaldusväärsuse kohta.

Pealegi tasub valijate eelistusi täpsemalt uurida ka selleks, et teada saada, milline on erinevate erakondade toetajate sotsiaalne koosseis: kui palju oli erinevate erakondade toetajate seas mehi ja naisi, noori ja vanu, linna ja maainimesi, eesti- ja venekeelseid valijaid. Valimistel selgunud toetusprotsendid on ju anonüümsed, neist ei selgu, kes olid ühe või teise erakonna valijad.

Kirjeldangi järgnevalt parlamenti valitud erakondade valijaid, võttes selleks lisaks valimisjärgse küsitluse tulemustele aeg-ajalt toetuseks appi ka valimiste eel läbi viidud uuringute andmed.

Valimiste võitja Reformierakond on pikka aega võimul olles muutunud „laia profiiliga“ erakonnaks, mille toetajaid leidub kõigis elanikkonnarühmades – erakonna valijate sotsiaalne koosseis vastab suhteliselt hästi valijaskonna keskmisele. Siiski võib toetajaskonnas näha jälgi kunagisest „noorte ja edukate“ erakonnast: ka täna on Reformierakonna toetus keskmisest suurem 25-34-aastaste vanuserühmas ja suurema sissetulekuga valijate seas.

Keskerakonna valijate profiil erineb teiste riigikokku valitud erakondade omast eelkõige selle poolest, et nende toetus on eriti kõrge venekeelsete valijate seas. Sellest aga ei maksa teha järeldust, nagu toetaksidki Keskerakonda vaid vene emakeelega inimesed – erakonna valijate seas on eesti ja vene emakeelega kodanike proportsioon keskeltläbi 40:60. Eestlastest Keskerakonna toetajaid on rohkem pensioniealiste hulgas, mis omakorda toob kaasa erakonna suurema toetuse vähem kui 400-eurose kuusissetulekuga vastajate grupis. Kuna vanemates vanusegruppides valitseb naiste ülekaal, on naiste osakaal suurem ka Keskerakonna toetajate seas.

Teistest riigikokku jõudnud erakondadest suutis ainsana mingilgi määral venekeelsete valijate poolehoidu võita Sotsiaaldemokraatlik Erakond – nende poolt hääletas 7 protsenti vene valijatest. Sarnaselt Reformierakonnaga on sotsiaaldemokraatide toetajate seas keskmisest enam nooremaid valijaid. Sotsiaaldemokraatide valijad on keskmise sissetulekuga (400-1000 eurot kuus) ning kesk-, kesk-eri- või kõrgema haridusega.

Kõige suurem on kõrgharidusega valijate osakaal Vabaerakonna puhul. Vabaerakonna tüüpiline toetaja on pigem meessoost, kõrgema haridusega, vanem kui 35 aastat, keskmise, kuid SDE valijaist suurema sissetulekuga (650-1000 eurot kuus) linnainimene, kes on poliitikast keskmisest enam huvitatud.

Isamaa ja Res Publica Liidu valijate seas domineerivad kesk- ja vanemaealised valijad, kes on sarnase haridustasemega kui SDE valijad. IRL-i valijaskonnas on keskmisest enam mehi ja maaelanikke.

Konservatiivse rahvaerakonna valijad on IRL-i valijaile suhteliselt sarnased – ka nende puhul näeme keskmisest enam mehi, kesk- ja vanemaealisi ning maaelanikke. EKRE puhul torkab silma nende valijate keskmisest kõrgem huvi poliitika vastu: poliitikast väga huvitatuid on nende toetajate seas 37 protsenti, mõningal määral huvitatuid 49 protsenti.

Nagu näha, on poliitiline spekter varasemast kirjum ning peaks sisaldama igaühe jaoks midagi. Oluline on, et iga erakond oma valijate ootusi ja vajadusi täpselt tajuks, et suuta neid poliitikat tehes adekvaatselt esindada. Paraku jagab tänane poliitiline kultuur riigikokku pääsenud erakonnad võitjateks ja kaotajateks – loodavasse valitsuskoalitsiooni pääsevad erakonnad saavad oma valijate tahet realiseerida, opositsiooni jäänute ettepanekuid aga pahatihti ignoreeritakse.

Oluline oleks jõuda selleni, et valitsuskoalitsiooni moodustajad võtaks arvesse kogu ühiskonna, sh ka koalitsiooni mittekuuluvate erakondade valijate huve ja ootusi. Ehk siis käituks nii, nagu lubas teisipäevases „Foorumis“ Reformierakonna üks aseesimeestest Keit Pentus-Rosimannus: et valitsuse tegevusprogramm keskenduks kõikide Eesti ees seisvate oluliste probleemide lahendamisele, mitte ei sisaldaks pelgalt koalitsiooni kuuluvate erakondade olulisemaid valimiseelseid lubadusi.

Siis oleks valimistulemustega põhjust rohkem rahul olla ka neil valijail, kelle poolt eelistatud erakond valitsusliitu ei jõua.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: