Kasemets: eeskujulikku liiklejat võiks hakata premeerima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets märkis, et on inimesi, keda ei mõjuta ükskõik kui suur trahvimäär ning nende mõjutamiseks tuleks rakendada muid seni kasutamata vahendeid, ka võiks tema arvates premeerida häid liiklejaid.

Kasemets pakkus ETV saates "Vabariigi kodanikud" välja, et lisaks trahvimäärade ümbervaatamisele võiks kasutada liiklejate seaduskuulekuse suurendamiseks teisi meetmeid.

"Trahvihirm on mõneti selline ajutine ja võib-olla lühiajaliselt on see mõjusam, me suudame sealt mingisugust mõju saavutada ja asi läheb paremaks, aga pikas perspektiivis tegelikult seal ikka sellist väga suurt mõju ei ole," lausus ta.

On terve rida muid võimalusi veel, mis on täiesti kasutamata, rõhutas Kasemets. Üha rohkem tuleb tema sõnul mõelda selle, et on hulk inimesi, keda ükskõik kui suur rahatrahv ei mõjuta - olgu see kas või mitukümmend tuhat eurot. Kasemetsa arvates tuleks nendega pärast liiklusest kõrvaldamist teisiti edasi tegeleda.

"Ja täiesti uudse ideena mina viskaks õhku ka sellise mõtte, et aga võib-olla oleks meil aeg ka õigussüsteemi sisse tuua mingil määral selline eeskujuliku liikleja premeerimine," ütles Kasemets ja tõi välja, et korralik liikleja võiks näiteks saada oma juhiluba uuendada riigilõivu vabalt või võiks liikluskindlustus olla konkreetselt seotud liikluskäitumise ajalooga, sh kiiruseületamiste jms-ga. Praegu arvestatakse vaid liiklusõnnetusi. Veapunktisüsteemis saaks ka näiteks varasema veapunkti kustutada, kui liikleja on aasta aega korralikult käitunud.

Kasemets kinnitas, et politsei ei lähtu trahvide määramisel riigikassa täitmisest ning politseinikele on antud üldised juhised, millised võiksid trahvid ühe või teise rikkumise korral olla. "Meie karistuspoliitika on suunatud sellele, et trahv on inimese mõjutusvahend," rõhutas ta ja lisas, et oluline on, et karistus oleks õiglane ja vahetu. Politseinik peab aga olema piisavalt nutikas, et sobiva suurusega rahatrahv määrata. Kasemets märkis, et 14 aasta jooksul ei ole ministeerium suunanud teda trahve rohkem või vähem määrama.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard nentis, et on oma senise töö käigus näinud, et paljudel inimestel on defitsiit õigest käitumisest. Need inimesed ütlevad pärast sekkumismeetodi läbimist, et said nüüd lõpuks aru, mida nad tegema peavad. "Muidu on see, et ma saan trahvi ära, aga mis edasi?" rääkis Meinhard, kelle hinnangul osa inimeste mure pärast trahvi maksmist ei lahene.

Riigikogu liige ja endine justiitsminister Andres Anvelt märkis, et trahvimäärasid oleks olnud vaja tõsta juba ammu, kuna inimeste palgad on kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Tema arvates tuleks trahvimäärad siduda sissetulekuga, kuna alampalka teeniva inimese jaoks on näiteks 100-eurone trahv märkimisväärselt suurem karistus kui 2000 eurot teeniva inimese jaoks. "Rahalise karistuse eesmärk on läbi sinu sisetuleku mõjutada sinu käitumist," selgitas ta. Anvelt nentis, et karistushirm on teatud seltskonna jaoks siiski hädavajalik.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane leidis, et Eesti liiklusõnnetuste statistikat arvestades ja teiste Euroopa riikidega võrreldes on meie liiklejatel siiski veel nn vitsa tarvis. Samas tuleks ka tema arvates arvestada, et osade liiklusrikkujate puhul tuleb rääkida sellest, et nad on haiged, näiteks roolijoodikud, kelle haigus on tegelikult alkoholism.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: