"Süsteemi loomine on algfaasis, aga selle mõte on võimalikult varakult ära tabada, kui mõne liikleja käitumine muutub väga ohtlikuks. Siis saab sekkuda kohe, et negatiivne käitumine ei jõuaks kinnistuda," ütles maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juht Erik Ernits usutluses Eesti Päevalehele (EPL) ning lisas, et algajaid rikkujaid on lihtsam mõjutada kui neid, kes on juba aastaid sõitnud ja suurte rikkumistega harjunud.

Veapunktisüsteem peaks võimalikult varakult ära tabama, kelle käitumine on ohtlik. Peale selle aitaks süsteem muuta juhi käitumist, nii et ta ei jõuaks teisi ohustada, ütles Ernits.

Liiklussüüteo toime pannud mootorsõidukijuhid osalevad inimkannatanuga lõppevates liiklusõnnetustes ligi viis korda sagedamini kui juhid, kes liiklust ei riku. Peale selle põhjustavad korduvrikkujad 20 korda sagedamini inimkannatanuga õnnetusi, rääkis maanteeameti osakonnajuht.

Sarnane veapunktisüsteemi on käibel juba näiteks Prantsusmaal ja Belgias.

MKM-i pressiesindaja sõnul peaks veapunktisüsteem valmima nelja-viie aastaga, edastas EPL.