Lembit Kaljuvee tõdes saatele "Terevisioon" antud intervjuus, et Eesti on kahjuks sellises olukorras, et tegelikult ei osata öelda, kui palju meie maakoores leiduvat fosforiiti on võimalik kaevandada.

"Tuleb öelda, et Eesti riik oma teise iseseisvuse jooksul ei ole omanud korrektset plaani, kuidas meie rahvusliku rikkusega ümber käia," nentis Kaljuvee. Seetõttu kiitis endine poliitik keskkonnaministeeriumi algatust luua maapõuestrateegia.

Seoses strateegia koostamisega toimub täna Rakveres kohtumine, kus Eesti juhtivad teadlased, ettevõtjad ning poliitikakujundajad arutlevad strateegiliste maavarade kasutamise, majandusarengu ja keskkonnakaitse üle.

Kaljuvee ütles, et nii teadlased kui ka töösturid tahaksid strateegia koostamises kaasa rääkida. "See puudutab nii uurimist, kaevandamist kui ka tooraine töötlemist. Meie ekspertidel on päris pikk kogemus olemas, sest näiteks põlevkivi oleme kaevandanud sada aastat ja fosforiiti pea 50 aastat," selgitas Kaljuvee.

"Maavarad teevad targa rikkaks, kuid rumalad saavad sellest varast ainult kahju," märkis täna ettevõtjana töötav Kaljuvee.

Lisaks Eesti ekspertidele osalevad Rakveres toimuval arutelul nii Euroopa Komisjoni esindajad kui ka Rootsi ning Soome teadlased ja ettevõtjad. "Kui me vaatame maailma praktikat, siis kaevandatakse maavarasid, kas lusika või rusikaga," ütles Kaljuvee.

Seal, kus maavarasid omandatakse n-ö "lusikaga" ehk mõistlikult, annab kaevandamine lisandväärtust. "Kui kaevandatakse rusikaga, siis seal toob maavara kahju ehk maavarade omandamine ja töötlemine tekitab kahju nii loodusele aga ka ühiskonnale," rääkis Kaljuvee.