Rootsi kaitseväe juhataja: olukord Läänemere ääres võib põhjustada hõõrumist

{{1449498656000 | amCalendar}}
Foto: Siim Teder/Eesti Kaitsevägi

Eestis viisidil käinud Rootsi relvajõudude uue juhi Per Michael Byden sõnul soovib Rootsi teha rohkem kaitsealast koostööd nii USA kui ka Läänemere regioonis olevate partneritega, kuid näiteks iga-aastasel suurõppusel "Kevadtorm" Rootsi väed osaleda ei saa, sest seda Rootsi seadus ei luba. Samas arvas Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras, et see aeg pole kaugel, kuna Rootsi on hakanud ennast avama.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist on öelnud, et valitsus soovib piirkonna julgeoleku suurendamiseks teha rohkem koostööd teiste põhjamaadega. Augustis teatas kaitseminister, et sõjalist koostööd suurendatakse ka USA-ga, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eile Eestisse visiidile saabunud Rootsi uus kaitseväe juhataja Per Micael Bydén ütles, et koostöö USA-ga on Rootsile sama oluline kui mistahes teisele Euroopa riigile. Koostööd nähakse eelkõige viies valdkonnas.

"Esiteks infovahetus- ja koostöövõime, teiseks teadus-ja arendustegevus, relvastuse alane koostöö, väljaõpe ning õppused. Loomulikult ka rahvusvahelised operatsioonid, kõikjal, kuhu poliitikud otsustavad meid saata," selgitas Bydén.

Praegu on Rootsi näiteks enam kui 250 mehega ÜRO missiooni raames Malis. "Jätkuvalt oleme kohal Afganistanis ning osaleme ka USA juhitud koalitsioonis Iraagis. Need on kolm näidet, ja neid võib tulla veel," märkis Rootsi kaitseväe juht.

"Kevadtormil" osalemine ootab Rootsi riigilt rohelist tuld

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kinnitas, et rootslased ühinevad Eestis asuva küberkaitsekeskusega ja kaalumisel on osalemine Eesti kaitseväe lahingõppusel "Kevadtorm".

"Me arutasime ka Rootsi üksuste osalemist "Kevadtormil" ja teistel sarnaselt õppustel, kuid täna poliitilist otsust veel tehtud ei ole. Seetõttu ei tohi nad Rootsi seadusest tulenevalt osaleda rahvuslikel kaitse otstarbelistel õppustel, sest neil lubatud osaleda vaid rahvusvahelistel rahuvalvet puudutavatel õppustel, mida nad ka intensiivselt teevad," rääkis Terras.

Eesti kaitseväe juht märkis, et kuigi Rootsi osaleb enamusel Skandinaavias peetavatel õppustel, siis "Kevadtorm" pole üks neist. "Küll see aeg ka tuleb, sest nad on viimastel aastatel palju rohkem avanud," tunnistas Terras.

Rootsi soovib luua vabatahtlikest koosneva üksuse

Rootsi eelmine kaitseväe juhataja Sverker Göransson tunnistas, et parimal juhul suudab riik vaenlase rünnakule vastu seista nädala jagu, juhul, kui rünnak toimub ühes kohas. Ekspertide hinnangul on Rootsi kaitsevägi olnud aastaid alarahastatud.

Tänavu kevadel saavutas valitsus kokkuleppe, mille kohaselt suurendatakse riigi kaitsekulutusi järgmise nelja aasta jooksul 110 miljoni euro võrra.

Järgmisel aastal toimub ka üle pika aja taas ajateenistusse kutsumine, tõsi küll, vabatahtlik. Selline oli tingimus, mis eelnes otsusele suurendada Rootsi osalust rahvusvahelises koostöös.

"Sel sügisel kutsusime teenistusse endisi sõjaväekohuslasi. Praegu puudub otsus, et kehtestada taas sõjaväekohustus, sest täna uuritakse võimalusi, luua tulevikus näiteks struktuurid vabatahtlikest ja kutselistest sõjaväelastest," rääkis Byden.

2018. aastaks soovib Rootsi kaitsevägi suurendada oma kohalolekut strateegiliselt tähtsal Gotlandi saarel.

Venemaa tegevust Baltimaade regioonis, aga ka Süürias jälgitakse Bydeni sõnul pingsalt, kuigi otsest sõjalist ohtu Rootsile Byden ei näe. Samas tunnistas Rootsi relvajõudude juht, et geopoliitiline olukord ja NATO üksuste kohalolek tekitab Venemaale pingeid.

Rootsi on teinud suurima lisasüsti kaitsekulutustesse pärast Teist maailmasõda

Olukord Läänemere ääres ning sõjalise kohaloleku suurendamine võib põhjustada hõõrumist ja õnnetusi, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Rootsi kaitseväe ülem kindral Micael Bydén.

Kindral ei näe siiski ohtu, et Rootsi lennukeid alla tulistataks. Hiljuti ametisse määratud Rootsi kaitseväe juhataja kõneles Eestis koostööst küberkaitse ja muus vallas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kindral Micael Bydén sai Rootsi kaitseväe juhatajaks ajal, kui kuningriik hakkab kujundama armeed välismissiooniväest riigikaitsejõuks, kirjutavad analüütikud.

Selleks on Rootsi teinud suurima lisasüsti kaitsekulutustesse pärast Teist maailmasõda - üle 10 miljardi krooni järgnevaks neljaks aastaks.

"Minult ja relvajõududelt oodatakse suuremat sõjalist võimekust. See tähendab olemasoleva efektiivsemat kasutamist ja uusi vahendeid nii inimeste kui sõjavarustuse näol," nentis kindral Bydén.

Byden ei kuulunud relvajõudude ladvikusse. Ta toodi lennuväest ning "hüppas" ülendamisega mööda kõrgematest ohvitseridest. Analüütikud näevad selles Rootsi taotlust saada väe etteotsa mitte bürokraati, vaid väejuhti. Samasuguse valiku tegi Rootsi vaid Teise maailmasõja ning Korea sõja ajal.

Byden on õhuväelane, kes kritiseeris Vene sõjalennukite bravuuritsemist naabrite õhupiiride ääres.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas Rootsi kohal võiks juhtuda sama, nagu eelmisel nädalal Türgi-Süüria piiril.

"Me ei näe otsest sõjalist ohtu Rootsile. Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis tulenevalt geopoliitilisest olukorrast Soome lahe piirkonnas. Siin on tekkinud eraldusjoon Venemaa ja Lääne vahel, on suurendatud sõjalist kohalolekut. See võib põhjustada hõõrumist või õnnestusi. See võib kaasa tuua igasuguseid tagajärgi. Ma ei usu siiski, et keegi laseks praegu meie hävitajate pihta Läänemere kohal," vastas Rootsi kaitseväe juhataja.

Eesti ootab Rootsilt koostööd lahingumasinate CV-90 saabumisel Eestisse, sest tegu on Rootsis välja töötatud tehnikaga.

"Seda peame arutama - vahest ka koos harjutamine, üheskoos taktikate võrdlemine, aga kindlasti ka logistikaalane - remont, hooldus jne," märkis Eesti kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras.

Toimetaja: Allan Rajavee, Reene Leas, Vahur Lauri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: