Kohtumise võõrustajaks olnud Soome välisministri Timo Soini sõnul kulges kokkusaamine suurepärases meeleolus ning arutelu oli igati kasulik, vahendas Yle.

Näiteks lepiti kokku, et inimkaubanduse vastu hakatakse üheskoos senisest tõhusamalt võitlema. Soini nentis, et inimkaubitsejate ohvriteks on peamisel naised ja lapsed ning see probleem tuleb kontrolli alla saada.

Arktika Nõukogul on 8 liikmesriiki - Kanada, Taani, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid - ja kuna 5 neist on Põhjamaad, siis oli loomulik, et tegemist oli olulise teemaga ka tänasel kohtumisel. Järgmiseks eesistujariigiks on Soome, pärast seda aga Island.

Kõige rohkem arutleti aga Ukrainat, Süüriat, Iraaki ja üldist julgeolekut puudutavate küsimuste üle. Samuti arutati eraldi koostööd USA-ga, sest järgmise nädala reedel kohtuvad Põhjamaade riigijuhid ja välisministrid Washingtonis president Barack Obamaga.

Pressikonverentsil küsiti välisministritelt ka Venemaa agressiivse käitumise kohta Läänemere piirkonnas. Samuti päriti, milline võiks olla Moskva reaktsioon võimalikule NATO laienemisele.

Soini rõhutas, et eelmisel reedel avalikustatud ja välisministeeriumi tellitud NATO-raporti näol ei ole tegu valitsuse seisukohavõtuga. Seega, kui Soome või Rootsi peaksid otsustama NATO liikmesust taotlema hakata, siis otsuse selle kohta teevad vastava riigi kodanikud demokraatlikul viisil.

Ilmselgelt Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnavõtule vihjates ütles Rootsi välisminister Margot Wallström, et Stockholm ei lepi sellega, kui välismaalt saabub NATO küsimuses ähvardusi. Samas rõhutas ta, et Rootsi praegune valitsus ei muuda oma NATO seisukohta - tema kinnitusel on Rootsi kaitsepoliitika kolm sammast endiselt iseseisev kaitsevõime, koostöö Balti riikide ja NATO-ga ning sõjaline mitteliitumine.

Taani välisminister Kristian Jensen lisas, et Põhjamaadel on just kaitsepoliitika vallas olemas hea koostöö ning igal riigil on tema arvates õigus iseseisvalt oma julgeolekupoliitilised otsused vastu võtta.

Islandi välisminister Lilja Alfredsdottir sõnas omakorda, et väikese riigi jaoks on NATO-sse kuulumine oluline asi.