Kreml: USA peab häkkimisjuhtumi ja e-kirjade skandaali ise lahendama ({{commentsTotal}})

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kreml teatas täna, et USA võimud peavad ise jõudma selgusele, mida kujutavad endast nii Demokraatliku Partei häkkimisjuhtum kui ka kunagise välisministri Hillary Clintoni e-kirjade skandaal.

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et väited, justkui oleks Venemaa seotud Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) serveri vastu suunatud küberrünnaku ja järgnenud andmelekkega, kipuvad lähenema "täielikule lollusele" ning neid süüdistusi esitatakse Venemaa-vastastest meeleoludest lähtudes, vahendas Reuters.

Samuti lükkas Peskov tagasi vabariiklasest presidendikandidaadi Donald Trumpi "sarkastilise üleskutse" leida üles Hillari Clintoni e-kirjad.

"See ei ole meie mure. Me ei topi oma nina teiste asjadesse ning meile ei meeldi sugugi ka see, kui teised oma nina meie asjadesse topivad," selgitas pressiesindaja. "Ameeriklased peavad ise nende e-kirjade asjus lõpuni minema ja selgitama, millega üldse tegu on."

Trump tegi eilsel konverentsil lisaks "häkkimiskutsele" ka teise palju vastukaja saanud märkuse. Nimelt vastas ta Saksa ajakirjaniku küsimusele, kas ta presidendiks saades tunnustaks Krimmi poolsaart Venemaa territooriumina ning loobuks Moskva vastu kehtestatud sanktsioonidest, ütlusega "Jah, me vaatame seda". Kuigi väidetavalt on tegu Trumpi tüüpvastusega küsimusele, mille peale ta eelnevalt pikemalt mõelnud pole, on see siiski märkimisväärne areng olukorras, kus teda on juba pikemat aega süüdistatud liigses "Putini-meelsuses".

Peskov omakorda lausus, et Kreml sellele kommentaarile erilist tähelepanu ei pööra ning et selle alusel ei loobuta "oma neutraalsest hoiakust USA presidendikandidaatide suhtes".

"Me teame väga hästi, et kandidaadid räägivad valimisvõitluse tuhinas üht asja, kuid hiljem, vastutuskoormat kandes muutub nende retoorika tasakaalustatumaks," põhjendas Peskov.

Paljud analüütikud on juba pikka aega rääkinud, et Kreml soovib Trumpi võitu, sest viimane on korduvalt Putini suhtes kiitvaid avaldusi teinud, rääkinud eesmärgist Venemaaga paremini läbi saada ja teha koostööd ISIS-e vastases võitluses. Samuti on Trumpi väljaütlemised NATO teemal - ehk väited, justkui poleks ta automaatselt valmis kõiki liikmesriike kaitsma - Moskvas tõenäoliselt hästi vastu võetud. Samuti on eksperdid märganud, et Venemaa meedias ja propagandakanalites käsitletakse Trumpi üsnagi positiivses võtmes.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: