Tallinnas, Kadrioru veerel, Lasnamäe servas lüüakse lähiajal kopp maha, et järgmise aasta oktoobris saaks sümboolselt õpetajate päeval maja 75 uuele asukale võtmed kätte anda. Millistel tingimustel seda täpselt tehakse, pole veel paika pandud.

"Me vaatame kõike kogumis," selgitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk ERR-ile. "Põhiline kriteerium on ikkagi, et tegemist oleks linna haridussüsteemis töötava inimesega."

Aadressile Uuslinna 3a rajatavasse linna esimesse liginullenergiaga majja ehitatakse ühe- ja kahetoalised korterid suuruses 24-51 m². Kuna korterid on väikesed, rajatakse hoone soklikorrusele ka pesuköök pesumasinate ja kuivatitega ning lastele ühine mänguruum. Samuti varustatakse soklikorrus panipaikadega ning lapsevankrite ja jalgrataste hoiualaga.

Uuslinna tn 3a kinnistule õpetajate kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Majja on planeeritud 40 ühetoalist ja 35 kahetoalist korterit. Ehitustööde maksumus on 4,74 miljonit eurot. Õpetajate kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot.

Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

Pere sissetulekut ei vaadata

Et uude "õpetajate majja" on oodatud elanikud kogu perega, oleks loogiline, et korterite eraldamisel lähtutakse ka kogu pere sissetulekute analüüsist, kuid abilinnapea Eha Võrgu sõnul seda omaette kriteeriumiks ei seata.

"Teine lapsevanem asjasse üldse ei puutu – oluline on, et inimene töötab meie asutuses, kas siis munitsipaalkoolis või -lasteaias," selgitas Võrk. Samal põhimõttel jagati üürikortereid ka 2013. aastal Akadeemia teele valminud arstide-õpetajate majja. Kas ja millise sissetulekuga on arsti või õpetaja abikaasa, ei küsita. Sedasi võib ka soliidse sissetulekuga pere eluaseme munitsipaalmajja saada.

"Me lähtume ainult tööandja soovitusest," põhjendas Võrk.

Munitsipaaleluruumi eraldamine on tema sõnul motivatsioon linna meditsiini- või haridusasutuses töötavale inimesele. Seetõttu jälgitakse pigem, millises koolis on millist spetsialisti vaja ning lähtutakse elupinna väljaüürimisel sellest.

"Sellist punktisüsteemi me luua ei saa nagu sundüürnike või noorte perede programmi puhul," ütles Võrk.

Soodsam üür kui naabermajas

Korteri üür on Võrgu sõnul uues majas soodsam, kui eraturult üüritavatel uutel elupindadel, mistõttu on ka soovijaid rohkem kui kortereid.

Näiteks arstide majas maksavad elanikud üüri kolm eurot ruutmeetrilt, mis teeb kahetoalise korteri üürihinnaks maksimaalselt 150 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kuivõrd Uuslinna tänavale ehitatav maja on maksumuselt kulukam, kujuneb ka sealne üürihind suuremaks, jäädes vahemikku kuus kuni kaheksa eurot ruutmeetrilt, mis tähendab, et kahetoalise eest makstakse ilmselt umbes 300 eurot kuus. Samas jällegi jäävad selle ülalpidamiskulud alla muudele kortermajadele, sest küte on liginullenergia hoones peaaegu tasuta.

"Kui see tasu ei ole jõukohane, on veel muud meetodid, kuidas inimesi aidata," viitas Võrk võimalusele, et uusi asukaid vajadusel toetatakse üüri tasumisel.

"Meie eeskujuks on skandinaavialik meetod, kus muud toetussüsteemid katavad vahet, mis jääb hoone ülalpidamise omahinna ja küsitava üürisumma vahele," selgitas abilinnapea, kuidas saab kortereid anda üürile alla omahinna. "Inimene peab toime tulema, nii et ka normaalne rahahulk rahakotti alles jääks."

Võrk tervitab riiklikku üüriprogrammi, millega asutakse riiklike üürimaju ehitama, mis teevad eluaseme üürimise keskmise sissetulekuga inimesele kättesaadavaks.

Edasiüürimise vältimiseks pisteline kontroll

Varasemalt on linn oma munitsipaaleluruume välja üürinud viieaastaste lepingute alusel. See aga põhjustas kuritarvitamist: nii mõnigi nägi teenimisvõimalust soodsa üüripinna edasiüürimisel parematel tingimustel. Selle vältimiseks sõlmitakse nii arstide kui õpetajate majade asukatega vaid aastaseid üürilepinguid. Viise, kuidas pettusi vältida, on teisigi.

"Näiteks enne lepingu pikendamist tehakse pistelist korterikülastust. Jälgime ka tähelepanelikult kinnisvarakuulutusi, kontrollime naabritelt saabunud vihjeid põhjalikult," selgitas Võrk meetodeid. "Aasta-aastalt on edasiüürimist linnapindadelt vähemaks jäänud. Ma ei saa väita, et neid munitsipaalpindadel üldse enam ei toimuks, aga kindlasti vähem," kinnitas ta.

Arstide majas ühtegi edasiüürimise juhtumit tuvastatud pole.