Soome parlamendi väliskomisjon andis hinnangu valitsuse aruande kohta, fookuses oli ka NATO ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Matti Vanhanen.
Matti Vanhanen. Autor/allikas: Mikko Stig/Lehtikuva/AFP/Scanpix

Soome parlamendi väliskomisjon sai tänaseks valmis hinnangu valitsuskabineti poolt heaks kiidetud välis- ja julgeolekupoliitika aruande kohta.

Käesoleval aastal tekitas hinnangu koostamisel kiireloomulised muutused välispoliitilises keskkonnas - näiteks Briti rahvahääletuse ja USA presidendivalimiste tulemused selgusid alles pärast valitsuskabineti aruande esitamist, vahendas Yle.

"Brexit esitab väljakutse Euroopa Liidu ühtsusele ning toob esile küsimuse, milline on Suurbritannia roll Euroopa julgeolekuarhitektuuris," rääkis väliskomisjoni keskerakondlasest esimees Matti Vanhanen. "Soome eesmärgiks on loomulikult see, et julgeolekualane koostöö Suurbritanniaga jätkuks Brexitist hoolimata."

USA puhul juhtis väliskomisjon tähelepanu murele ja ebakindlusele seoses USA järgmise administratsiooni välispoliitilise suunaga.

"Me ei hakka siiski etteruttavalt esile tõstma mingeid hirmustsenaariume, millel pole mingeid põhjendusi," rõhutas Vanhanen. "Ka neid on avalikkuses nähtud. Uus administratsioon astub ametisse omal ajal. Kõige olulisem on see, et Soome sõlmiks sellega võimalikult toimiva suhte."

"Suurim muutus on aga Rootsiga tehtava koostöö kiire tugevnemine," lisas ta.

Väliskomisjon oli oma töös üsnagi üksmeelne. Soome sõjalistesse liitudesse mitte kuulumist puudutav koht kirjutati hinnangusse lähtudes valitsusprogrammist.

"Tekstis tõdetakse väga selgelt, et Soome on sõjalisse liitu mitte kuuluv maa. Me hoiame alles võimaluse sõjalise liidu liikmesust taotleda. Lähtekoht selles küsimuses on paika liikunud ning muid võimalusi me ei arutanud," märkis Vanhanen.

Suurima opositsioonierakonna ehk sotsiaaldemokraatide esindaja väliskomisjonis, endine välisminister Erkki Tuomioja sõnas, et sotsiaaldemokraadid oleksid võinud selle teema ka teistmoodi sõnastada, sest nemad ei olnud valitsusprogrammi alla kirjutamas.

"Parlamendiaruteludes võib kerkida esile ka teistsuguseid rõhuasetusi, kuid praegu ei ole see koht," lisas ta samas.

Vasakliit soovis hinnangu teksti kohta panna kirja kolm vastulauset. Nimelt kahtlustab erakond, et teatav sõnastus võib Soomet nihutada sõjaliste liitudega liitumise teele. Seega rõhutatakse Vasakliidu märkuses Soome mitteliitumist konfliktide korral, Põhjamaade koostööd ning Euroopa Liidu kaitsealase koostöö tihendamist.

"Igal riigil on õigus liituda, kuid hinnangus justkui libistatakse Soomet NATO-le varasemast lähemale ja selle suhtes oleme me kriitilised," põhjendas Vasakliidu rahvasaadik Paavo Arhinmäki.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: