"Rootsis toimub pidev selleteemaline debatt, ent praegu on üldine seisukoht see, et Rootsi kaitse on niivõrd mahajäänud seisundis, et kõigepealt tuleb see korda teha," ütles Rahumaa ERRi raadiouudistele.

Kui Göteborgi ülikooli kevadise uuringu järgi oli rootslaste toetus NATOga liitumisele tõusnud, siis suvel näitas küsitlus, et vastaseid oli 49, toetajaid 33 ja kahtlejaid 18 protsenti, rääkis Rahumaa, kelle sõnul tõusis suvel päevakorda Gotlandi probleem.

"Rootsil on stsenaarium, et mitte Rootsile ei tungita kallale, aga juhul kui toimub mingi kriis seoses Balti riikidega, siis venelastel esimene asi, et panna kinni taevas Läänemerel, on hõivata Gotland," selgitas endine diplomaat.

Ta lisas, et just sellepärast püüabki Rootsi nüüd Gotlandi kaitset organiseerida.

"Rootsi kõige vägevam vägi on õhuvägi, see ohjeldab kõiki riike, sest Rootsi võib oma võimsa õhuväe kiiresti üles tõsta, kui vaja. Aga kui vallutatakse näiteks Gotland ja seatakse sinna õhutõrjeraketid, siis on terve Läänemeri selle Gotlandi hõivanud riigi käes," lausus Rahumaa.

Seepärast ongi tema sõnul üks kava selline, et edaspidi lubataks NATOl samm-sammult kasutada vajadusel Rootsi õhuväebaase.