Kotka: ettevõtete juhtimine välisriigist Eestis rahapesuriski ei tekita ({{commentsTotal}})

Eesti e-residendi jaoks peatselt avanev võimalus avada pangakonto Eestisse kohale tulemata, suurendab e-residentsuse pakkumise mahtu mitu korda, tõdes majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka. Seadusemuudatus, mis võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda väljaspool Eestit, Kotka sõnul meile rahapesuriske ei tekita.

E-residentsuse idee ühe autori Taavi Kotka sõnul on tegelikult projekt olnud siiani pilootfaasis ja just välismaal pangakonto avamise võimalus, mis muudab asjajamise Eestiga veelgi lihtsamaks, toob järgmisel aastal e-residente hüppeliselt juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval saadeti valitsusest riigikokku seadusmuudatus, mis võimaldab Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist. Kotka hinnangul on see muudatus võrreldes pangakonto avamisega väiksema kaaluga.

Rahandusministeerium on aga siiani ettevaatlik justiiitsministeeriumis koostatud eelnõu osas, sest teises riigis püsivalt viibiv e-resident, kes juhib siinset ettevõtet, võib tuua kaasa maksuriske.

"Võimalus offshore riigi maine tekkimiseks on olemas. Mida lihtsam on ettevõtet piiriüleselt juhtida, seda suurem oht on ka nende ettevõete kuritarvitamiseks. See tähendab seda, et võivad kaasneda rahapesuskeemid, terrorismi rahastamise skeemid ja tekivad ka maksupoliitised riskid," rääkis rahandusministeeriumi jurist Ülle Eelmaa.

Riske peaks maandama eelnõusse sisse kirjutatud nõue, et välisriigist juhitaval ettevõttel peab olema Eestis reaalne kontaktisik.

"Kõik rahapesud offshore maailmas taanduvad sellele, et need protsessid on üldjuhul paberi peal ja hästi ära peidetud. Eesti on täiesti vastupidine, Eestis on kõik täisdigitaalne, mistõttu on väga raske informatsiooni kuidagi ära kustutada või registrist kaduma panna. Meil ei saa seda teha. See on täesti loogiline, et inimestel need hirmud olid. Täna, selle kahe aasta jooksul, me oleme ära tõestanud selle, et need hirmud on siiani alusetud," kinnitas Kotka.

E-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse hinnangul on projekt juba praegu kasumlik, sest e-residentide loodud ettevõtted jätavad Eestisse maksude ja tasudena üle 4,3 miljoni euro aastas.

"Me oleme nii algusfaasis, et meil on täna teada juba 10 000 ettevõtet, kes soovivad siia tulla, see on 43 miljonit kasumit. Ja kui me päriselt julgeme investeerida ja sellega tugevamalt rahvusvaheliselt edasi minna, siis on meil võimalus, et e-residentsus saab väga märgatavaks sissetulekuallikaks Eesti riigile," selgitas Korjus.

Investeerida on aga vaja projekti tuntuse märgatavaks suurendamiseks kogu maailmas.

Eestil on praegu 15 000 e-residenti 136 riigist. Kõige rohkem e-residente on Soomes, kus on üle 2500 Eesti digi-ID omaniku, mis moodustab registeerunute üldarvust 16,5 protsenti.

Venemaal on üle 1200 ja USA-s ligi 950 e-residenti. Üle 800 e-residendi on Ukrainas ja Suurbritannias ning üle 700 Itaalias ja Saksamaal. Lõunanaabritel Lätis on üle 500 e-residendi. Esikümne lõpetavad India ja Prantsusmaa, kus mõlemas on üle 400 Eesti e-residendi.

Eesti digi-ID omanikke on aga ka näiteks Vanuatul, Togos ja Tansaanias.

Toimetaja: Merili Nael



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: