Kliinilistel logopeedidel takistab tööd tervishoiutöötaja staatuse puudumine ({{commentsTotal}})

Kliinilised logopeedid sooviksid endale saada tervishoiutöötaja staatust, sest praegune süsteem ei võimalda patsiendi haigusloole kiiret ligipääsu, ravi venib ja on mõttetute vahelülide tõttu kulukas.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on süsteemi muutmine kaalumisel, kuid ainult selliste logopeedide puhul, kes töötavad ravimeeskonna liikmena, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu Ülikooli kliinikumis töötav kliiniline logopeed Aaro Nursi ütles, et Eestiga sarnaselt töötab Euroopas sama bürokraatlikult vaid Venemaa tervishoiusüsteem. Ta selgitas, et logopeedid ei saa vastuvõtul alustada raviga, vaid peavad kallist aega kulutama terviseprobleemide väljaselgitamiseks, mida saaks hõlpsalt vaadata tervise infosüsteemist. Paraku selliseid õigusi logopeedidel ei ole. Bürokraatlikke tõkkeid on teisigi, leiab Nursi.

"Kõige põletavam on see, et praegu jõuab patsient logopeedi juurde kõige suurema ringiga, sest ta liigub trajektooril perearst, eriarst, logopeed. Ja kui vaja veel mingit instrumentaalset uuringut hääle või neelamisprobleemi korral, siis peab ta liikuma tagasi perearsti juurde, kes suunab ta eriarsti juurde, et saada saatekiri uuringule," rääkis Nursi.

Samasuguse probleemiga põrkavad logopeedid kokku ka pildipanga infosüsteemis, sest ka selle kasutamiseks õigus puudub.

Praktikas tähendab see seda, et logopeed peab paluma mõnelt arstilt luba arvuti kasutamiseks. Nursi ei mõista, miks on iseseisvaid raviotsuseid vastu võtva kliinilise logopeedi võimalused efektiivseks osalemiseks raviprotsessis nii piiratud.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on õiguste andmisel lähtutud loogikast, et kogu info peaks tulema raviarsti käest. Samas leiab sotsiaalministeerium, et probleem on olemas ja seepärast on plaanis tervise infosüsteemi kasutajate ringi laiendada, kuid mitte kõigile logopeedidele.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonna juhataja Heli Paluste sõnul tegutsevad logopeedid märksa laiemalt - töötavad haridussüsteemis ja sotsiaalsüsteemis.

"Need logopeedid, kes on ravimeeskonna liikmed, neile on plaanis seda ligipääsu lihtsustada," kinnitas ta.

Nursi sõnul toimub praegu kõige suurem raharaiskamine taastusravis. Selleks, et pääseda kliinilise logopeedi vastuvõtule, peab patsient käima taastusraviarsti vastuvõtul, kes annab vastava suunamise.

Rahasse ümberarvutatult jäi 2015. aastal sellise vaheetapi tõttu saamata 2000 logopeedilise teraapia seanssi.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: