Audiitor: linnahall on konverentsikeskusele optimaalne asukoht ({{commentsTotal}})

{{1483365730000 | amCalendar}}

Audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS-i analüüsi kohaselt oleks Tallinnas kõige optimaalsem rajada suur rahvusvaheline konverentsikeskus linnahalli. Ülemiste City haldaja ei mõista, miks kaalus sadamalähedus üle lennujaama ja raudtee läheduse.

Ernst & Young Baltic AS-i partneri Ivar Kiigemäe sõnul kaaluti analüüsis konverentsikeskuse asukohana kolme kinnistute gruppi: Tallinna linnahalli, kaht RKAS-ile kuuluvat kinnistut ja kaht erasektori kinnistut Ülemiste Citys ja Pirita TOP-i territooriumil.

"Optimaalseim koht on Tallinna linnahalli kinnistu," märkis Kiigemägi pressibriifingul ajakirjanikele, tuues välja, et selle läheduses on piisavas koguses häid hotellikohti, lähedal on vanalinn ning tegemist on kultuuriväärtusliku objektiga, lisaks tekiks sünergia võimaliku kontserdikeskusega.

Miinusena on linnahall Kiigemägi sõnul muinsuskaitse all, mis teeb selle renoveerimise mõnevõrra kallimaks.

Noblessneri sadamahoone ja RKAS-i halduses olev Patarei vanglahoone plussid on Kiigemäe sõnul suhteliselt sarnased, mõlema asukoht on hea, on võimalik sünergia loomine Lennusadama ja muude piirkonna rajatistega. Sarnaselt linnahalliga on Patarei muinsuskaitse all ja selle kordategemine on kulukam ja aeganõudvam kui uue keskuse ehitamine.

Ülemiste City ja Pirita TOP on Kiigemäe sõnul kaugemal vana- ja südalinnast ning sealsetest hotellidest ehk logistliselt pole need nii head kui linnahall.

Kiigemägi sõnul toetasid analüüsi koostamise käigus intervjueeritutest Tallinna Sadam ja Infortar konverentsikeskuse tulemist linnahalli, kuna sellega kaasneks piirkonna korrastamine.

Ernst & Young Baltic AS-i tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultandi Maire Gustavsoni sõnul läheks linnahalli konverentsikeskuseks renoveerimine esialgsel hinnangul maksma 36,4 miljonit eurot. "Konverentsikeskuse töötamise puhul oleks selle mõju Eesti majandusele üle 18,5 miljoni lisandväärtust ja üle viie miljoni maksutulu," sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles, et kommertsalustel pole konverentsikeskuse loomine jätkusuutlik. "Linnahalli puhul tulevad kaudsed kulud kõige kiiremini tagasi, see võimendab paremini olemasoleva taristu kasutamist," rääkis ta.

Kuidas keskuse valmimisel selle opereerimine toimuks, pole Lubja sõnul veel selge. "Rahvusvahelise kompetentsi kaasamine oleks väga oluline, kuna see on mõeldud välisturistidele," ütles Lubi.

Ülemiste City juht: lennujaama lähedus võinuks ka argument olla

Ülemiste City't haldava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul jääb arusaamatuks, miks eelistas Ernst & Young Baltic analüüs loodava konverentsikeskuse puhul just sadama lähedust, jättes kõrvale lennujaama.

"Eriti veel silmas pidades seda, et Rail Balticu terminal, mis tuleb Ülemistesse ja kui me püüame sinna leida lisapõhjendusi, miks reisijad peaksid rongiga tulema Tallinnasse, siis see Ülemiste piirkond tuleviku mõttes on transpordisõlmena nii oluline, nii et soov sinna teha konverentsikeskus on igati õigustatud," kommenteeris Nõlvak.

"Jääb veidi arusaamatuks, et nö mere lähedus ja vanalinna lähedus on just konverentsikeskuse kliendile ja turistile kõige olulisemad," sõnas Nõlvak. "Tallinn on ikkagi nii väike, et ka linnahalli juurest vanalinna on sama pikk tee kui linnahalli juurest lennujaama," lisas ta.

Nõlvaku sõnul ei vaidlusta Mainor Ülemiste kuidagi tehtud otsust. "Linnahall plaanitakse korda teha ja sinna neid funktsioone tuleb juurde mõelda, vastasel korral ei ole see investeering absoluutselt õigustatud," sõnas ta. "Me oleme kõik väga õnnelikud, et Eestisse see konverentsikeskuse võimekus lõpuks tekib, mida on aastaid-aastaid räägitud," märkis ta.

Nõlvaku sõnul on Mainor Ülemistel algusest peale olnud soov oma alale konverentsikeskus rajada, kuid üksi ettevõte seda teha ei saa. "Meie põhifookus pole kindlasti konverentsiturism, see oleks meie linnaku jaoks ainult lisaväärtus. Meie arendame ärikeskkonda ja tulevikus ka elukeskkonda, arendame linnakut edasi. Ma ei saa öelda, et me oleme nüüd ülimalt pettunud, see on riigi otsus," sõnas ta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: