Möödunud aasta augustis olid mitmed isikud Venemaa juhtkonnas - näiteks Putini administratsiooni ülem Ivanov ja peaminister Dmitri Medvedev - muutunud ärevaks seoses sellega, et USA meedias süüdistati Venemaad küberünnakutes ja sekkumises üha rohkem ning oodata oli võimalikku Washingtoni tagasilööki. Samas olevat president Vladimir Putin olnud senise operatsiooni kulgemisega siiski rahul ning isegi Ivanov oli sunnitud imestusega tunnistama, et kui USA sanktsioonidega ei õnnestunud Venemaa eliidi sekka lõhet lüüa, siis omakorda Venemaa mõjutustegevus oli tekitanud USA-s tõelise poliitilise lahknemise, kirjutab Newsweek.

Samal ajal kardeti sellel hetkel Moskvas, et Trumpi ettearvamatu käitumine - näiteks jätkuvad verbaalsed rünnakud sõjasangari vanemate vastu - võib kaasa tuua olukorra, kus Trumpil tuleb valimistest eemale tõmbuda ning sellise arengu tagajärjed oleksid Venemaa jaoks kõige raskemini ette arvatavad. Seetõttu otsustati ka loobuda edasiset dokumentide edastamisest Wikileaksile, samas mitte täielikult, sest täieliku koostöö katkestamise puhul arvati omakorda, et seeläbi tekib uusi tõendeid Venemaa seotuse kohta.

Suur osa Newsweeki poolt mainitud väidetest tugineb lääneliitlaste luureteenistuste andmetel. Üks juhtum, mis leidis väidetavalt aset umbes samal ajal, olevat osaliselt seotud ka Eesti välisluureteenistuse ehk teabeametiga. Nimelt oli Lääne luureteenistuste andmetel leidnud suvel ühes Ida-Euroopa riigis aset kohtumine Trumpi meeskonna liikme ja ühe Putini-meelse duumasaadiku vahel. Kohtumine toimus välisministeeriumile alluva agentuuri Rossotrudnitšestvo, mis ametlikult tegeleb vene keele, hariduse ja toetusprogrammide edendamisega,
ruumides. Kuigi Newsweekil pole õnnestunud kohtumise eesmärgis selgusele jõuda, ütles üks Lääne luureagentuuri töötaja väljaandele, et kohtumise jälgimist korraldati Eesti teabeameti poolt või nimel. Trumpi avaldused Putini kohta olid Balti riikide valitsustes juba pikemat aega ärevust tekitanud ning arvati, et Trumpi tõusmine presidendiks suurendaks Venemaa poolt kujutatavt ohtu. Samas pole mingeid tõendeid selle kohta, et Trump ise oleks sellest kohtumisest teadnud või et talle oleks sellest hiljem ülevaade tehtud.

Selle ajaga oli aga mõjutamiskampaaniast tulenevad pinged Venemaa juhtkonnas oma töö teinud ning 12. augustil sunniti USA valimistesse sekkumise kõige tulihingelisem kriitik Ivanov oma ammuse liitlase administratsiooni ülema kohalt lahkuma. Tema järeltulijaks sai Ivanovi senine asetäitja Anton Vaino, kes polnud mõjutamiskampaaniaga kuidagi seotud. Allikate väitel oli Ivanovi lahkumise sisuliseks põhjuseks just see, et ta andis Putinile seoses USA valimiste mõjutamise kampaaniaga halba nõu.

Samas on selge, et Trumpi ja Venemaa seoseid puudutav skandaal niipea ei vaibu. New York Times, CNN ja mitmed teised väljaanded teatasid teisipäeval, et nii Trumpile kui ka president Barack Obamale on USA luureagentuurid esitlenud salajast raportit, milles mainitakse muuhulgas ka seda, et Venemaa on kogunud ja saanud Trumpi kohta kompromiteerivat materjali. Newsweekiga rääkinud Lääne-Euroopa ametnik, kes praegu töötab ühe luureagentuuri heaks, et Kreml koostas Trumpi kohta toimiku juba ammu, kui Trump Moskvas käis, ning et toimikus on ka video- ja
audiosalvestisi. Mingit kinnitust nendele väidetele pole aga Newsweek saanud ning ka teised väljaanded on rõhutanud, et hetkeseisuga on need vaid väited. Trump ise teatas Twitteris kommentaariks, et tegu on libauudiste ning meedias aslustatud "nõiajahiga".

Samuti kirjutab Newsweek, et endiselt on Lääne luureteenistuste seas eriarvamusi, mis oli Venemaa mõjutuskatsete algseks eesmärgiks - ühtede allikate meelest sooviti eelkõige kahjustada Clintoni mainet nii palju, et viimane oleks ka presidendiks saades väga haavatav; teised aga usuvad, et vähemalt lõpupoole oli Kremli eesmärgiks Trump USA riigipeaks aidata.

Kõige suuremaks küsimuseks nii USA kui ka liitlaste luureametnike seas on see, miks Trump on nii järjekindlalt agentuuride hinnaguid eiranud ja Kremlit kaitsvale seisukohale jäänud. Kõik liitlased ja kõik USA luureagentuurid on olnud juba pikemat aega veendunud, et küberrünnakute ja mõjutamiskampaania taga on Venemaa. Seda informatsiooni edastati Trumpile luurebriifingute ajal juba siis, kui ta alles presidendikandidaat oli. Ometi lükkas Trump järeldused järjekindlalt tagasi.

"Paljud inimesed üritavad praegu kõiki informatsioonis esinevaid punkte omavahel ühendada, et üritada Trumpi mõista," märkis üks endine Briti ametnik, kes on sellel teemal rääkinud mitmete valitsuste liikmetega. "Loomulikult on palju vandenõuteooriaid välja käidud, kuid pole mingit küsimust, et Trumpi peas toimuva üle ja selle üle, kas temaga saab koostööd teha, on praegu palju muret tuntud."

Tšehhi mõttekoda peab Trumpi ja Venemaa esindajate kohtumist Prahas tõenäoliseks

USA meedia andmeil suundus Trumpi abide delegatsioon, mida juhtis tema advokaat Michael Cohen, augusti lõpus või septembri alguses Prahasse, et kohtuda Vene luure esindajatega arutamaks [USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary] Clintoni kampaaniamaterjalidesse häkkimist, teatas Buzzfeedis avaldatud materjali analüüsinud Tšehhis tegutsev mõttekoda European Values.

Sama mõttekoja programmi Kremlin Watch andmeil toimus kohtumine Vene välisministeeriumiga seotud agentuuri Rossotrudnitšestvo esinduses Prahas ning seda vahendas sama agentuuri töötaja Oleg Soloduhhin. "Meie kui julgeolekuteemadele pühendunud mõttekoda, võime lisada, et härra Soloduhhin on Praha diplomaatilistes ringkondades hästi tuntud ning ta on korduvalt käinud meie avalikel üritustel luureandmeid kogumas," märkis programmi Kremlin Watch juht Jakub Janda mõttekoja kodulehel avaldatud tekstis. Tema sõnul on Soloduhhin Tšehhi nädalalehele Respekt öelnud, et ei ole kohtunud viimasel aja USA kodanikega, vahendas BNS.

Buzzfeedi edastatud materjalidest selgub, et luureraporti hinnangul oli Coheni kohtumiste korraldamisel Kremli esindajatega oluline roll Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimehel Mihhail Kossatšovil. Kossatšov on küll tugevalt Vene presidendi Vladimir Putini meelne, kuid seadusandliku ning mitte täidesaatva võimu esindajana "usutavalt vaieldavana" sobiv kattevari sellise kohtumise korraldamiseks. Samas ei välistata, et Kossatšov ka ise osales kohtumisel Coheniga.

Mõttekoda European Values viitab, et sama nädalalehe andmeil ei ole ühtegi jälge sellest, et Cohen oleks Prahasse lennukiga saabunud. Kui selline kohtumine siiski toimus, pidi Cohen saabuma lennukiga mõnda teise Euroopa lennujaama ja sõitma Tšehhi pealinna autoga, kuna Schengeni tsoonis liikudes ei jääks siis piiriületusest ühtegi jälge.

Ka Cohen on Twiteri kaudu teatanud, et pole kunagi Prahas käinud ning kinnitas samas, et oli 23.-29. augustini Los Angelses. Ta ei maininud, mida ta tegi septembri alguses, lisas mõttekoja esindaja.

Tšehhi vastuluure agentuuri BIS pressiesindaja ei soovinud teemat mõttekojale kommenteerida.