"Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et valitsus seekord [sellise taotluse] rahuldab, aga loomulikult me tahame haridusministeeriumis, kes me peame [taotluse valitsusele] esitama, näha ja kokku leppida need tegevused keeleõppe taseme tugevdamiseks," ütles Reps esmaspäeval BNS-ile.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles eelmisel nädalal, et lähiajal on oodata kolme venekeelse kooli taotlust võimaldada neile erisust eesti keele õpetamisel gümnaasiumis ning uue koalitsiooni varasemate kokkulepete põhjal on eeldada, et valitsus need ka rahuldab.

Tema sõnul annab selliseks veendumuseks alust eelkokkulepe Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu sõlmitud koalitsioonilepingu tasemel.

Kõlvart ütles kolmapäeval telekanalile PBK, et Linnamäe Vene Lütseum ja Kesklinna Vene Gümnaasium on juba sellekohase otsuse teinud ja lähiajal on oodata veel ühe vene kooli otsust taotlus esitada.

Kaks nimetatud kooli esitavad sellise taotluse juba neljandat korda, kuid eelmised valitsused on keeldunud neid rahuldamast, lisas Kõlvart

Tallinna abilinnapea viitas ka, et erisust taotlevates koolides alustatakse samas eesti keele õppe tugevdamisega, et lapsed suudaksid pärast kuueaastast eesti keele õpet anda eksami tasemel C1. Praeguse seaduse kohaselt peavad lapsed omandama eesti keele B2 tasemel. Intensiivsema eesti keele õppe jaoks on vaja nii sisulisi ümberkorraldusi kui ka raha, mida uus koalitsioon on lubanud, märkis Kõlvart.

Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele.

"Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt," sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles. Samas on selles lubatud valitsuse otsusega erandeid teha.

Praeguseks pole siiski Tallinna linnavolikogu menetlusse vastavaid taotlusi veel antud, öeldi esmaspäeval linnavolikogust BNS-ile. Kui volikogu taotused heaks kiidab, saadetakse need edasi otsustamiseks valitsusele.

Vene kool: 60/40 lahendus on tupiktee

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium taotleb erisust eesti keele õppeks juba neljandat korda. Kooli õppeala juhataja Helen Vanganen ütleb, et kool sooviks olla paindlikum selles osas, milliseid aineid gümnaasiumis eesti keeles õpetada. Põhiaineid sooviksid nad õpetada vene keeles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Õpetajate ressurss ei ole selline, et kõiki õppeaineid, mis on ette nähtud, perfektselt eesti keeles õpetada," ütles Vanganen.

Kui kooli taotlus rahuldatakse, tähendaks see, et nad saaksid põhiaineid, olgu selleks matemaatika või bioloogia, õpetada vene keeles. Samas aga tähendab taotluse rahuldamine ka seda, et neis koolides alustatakse eesti keele õppe tugevdamisega. Kui praeguse seaduse kohaselt peavad lapsed vene keelega koolides omandama eesti keele B2 tasemel, siis erisuse saanud koolides suudaksid lapsed pärast kuueaastast eesti keele õpet anda eksami tasemel C1. Vanganen ütleb, et selle vastu ei ole neil midagi.

"Kusjuures me just toetamegi eesti keele õpet, meil on juba alates algkoolist eesti keele tundide arv suurenenud. Põhikoolis on meil õppeaineid, nii inimeseõpetaus, ka loodusõpetus, mida me õpetame juba eesti keeles, sellepärast, et meil on õpetajad," ütles ta.

Linnamäe Vene Lütseum taotleb samuti erisust neljandat korda. Direktor Sergei Garanža sõnul on 60/40 õpe on osutunud tupikteeks. "Ja mitte ainult meile. Asi on selles, et praktiliselt enamik koole takerdus õpetajate puudusesse."

Haridusminister Mailis Reps ütleb, et haridusministeerium on alles koostamas programmi, milliste sammudega ja kuidas eesti keele oskust parandada neis koolides, kes taotlevad erisust.

"Mida me oleme kokku leppinud on see, et meie eesmärk on tõsta keele, usaldades seejuures koolide ettepanekuid, aga täna ei ole meil veel partnereid laua taga, nii et me ei tea, milliste omavalitsustega meil on tegemist, oleme küll rääkinud, et see võiks olla Tallinn ja Narva, aga täna on väga vara veel, sest ükski omavalitsus ei ole mitte ametlikult meie poole pöördunud," ütles Reps.