Leht: Prantsuse luure on veendunud, et Venemaa üritab Le Peni valimistel aidata ({{commentsTotal}})

Emmanuel Macron.
Emmanuel Macron. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Ajalehe Le Canard Enchaîné andmetel on Prantsusmaa välisluure veendunud, et Venemaa üritab sekkuda kevadel toimuvatesse presidendivalimistesse ja kallutada seda protsessi Rahvusrinde juhi Marine Le Peni kasuks.

Artiklis mainitakse, et Direction générale de la sécurité extérieure ehk DGSE usub, et Moskva üritab Le Peni aidata näiteks veebirobotite abil, kes ujutavad interneti üle Le Peni toetavate postitustega, ning sellega, et Le Peni vastaskandidaatide kirjavahetust häkitakse ja nende kohta lekitatakse ebasoodsaid andmeid, vahendasid RTL, Foreign Policy jt.

Väidetavalt on ohuhinnang nii kõrge, et järgmine presidendipalees ehk Élysée palees toimuv riigikaitsealane kohtumine on pühendatud täielikult Venemaa ohu teemale.

Prantsusmaal on juba varem räägitud sellest, et valimisi võidakse üritada väljaspollt riiki mõjutada ja teha seda näiteks kübervahendeid kasutades. Kaitseminister Jean-Yves Le Drian on öelnud, et pärast USA luure süüdistusi, mis puudutavad Moskva sekkumist Ameerika Ühendriikide valimistesse, soovib Prantsusmaa "tuleviku jaoks õppida".

Wikileaks, keda kahtlustatakse koostöös Venemaaga USA valimiste mõjutamiseks, on juba avaldanud dokumente, mis puudutavad paremtsentristide kandidaati François Filloni ja liberaalist vasaktsentristi Emmanuel Macroni.

Venemaa riigimeedia on aga juba spekuleerinud, et Macroni näol on tegu USA agendiga, kes teeb pankade huvides lobitööd. Samuti on Venemaa päritolu põhjendamatu kuulujutt, justkui oleks endast vanema naisega abielus oleval Macronil tegelikult salajane geiarmuke.

Kui Le Pen on olnud oma avaldustes selgelt Kremli-meelne, siis küllaltki heal arvamusel on Venemaast olnud ka Fillon, kes puutus peaministriks oleku ajal sageli kokku tollal samuti peaministriks olnud Vladimir Putiniga. Samuti on Fillon avaldanud arvamust, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid tuleks kaotada.

Ajal, mil arvamusküsitluste kohaselt pidid presidendivalimiste teise vooru jõudma Le Pen ja Fillon, oli mõne analüütiku arvates tegu Kremli jaoks valikuga kahe sobiva kandidaadi vahel. Seetõttu on märkimisväärne, et lekitamised ja väidetav küberoht on tõusnud esile nüüd, kui Filloni võimalused on pereliikmete palkamise skandaali tõttu oluliselt vähenenud ja samal ajal on üha tugevamalt esile kerkimas Macron.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt - nii palju, kui neid usaldada saab - jõuaksidki teise vooru Le pen ja Macron, kusjuures teise vooru võidaks juba Macron.

Filloni ja ammugi Le Peniga võrreldes pole endisel majandusministril Macron erilise Kremli-sõbraliku suhtumisega silma paistnud ning samuti toetab ta selgelt Euroopa Liidu ühtsust. Lisaks kuulus ta ka sotsialist Manuel Vallsi valitsusse, kus Venemaa-vastased sanktsioonid heaks kiideti.

Analüütikute sõnul Macroni näol tegu üleüldse viimase aja lääneriikide poliitikas erakordse nähtusega, sest iseseisva kandidaadina alustanud mees on suutnud innustada senises poliitikas pettunud valijaid just positiivse, endasse uskuva ja lootusrikka Euroopa sõnumiga, mitte aga juba mitmetes riikides protestiparteide poolt kasutatud hirmu ja ohu kuvandiga.

Seetõttu pole ka midagi imestada, et just Macron on see, kelle on võtnud sihtmärgiks arvavalt Venemaaga seotud sekkumiskampaania.

Samas on eksperdid Filloni kampaaniat kommenteerides nentinud, et mõned poliitikud ei vaja üldse Venemaa abi, et oma kampaanialaev karidele suunata.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: