Hollandi parlamendi alamkoda toetab Ukraina assotsiatsioonilepet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ukraina ja Euroopa Liidu lipud Kiievis.
Ukraina ja Euroopa Liidu lipud Kiievis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hollandi parlamendi alamkoda kiitis teisipäeva õhtul heaks Euroopa liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, mida on pärast eelmise aasta referendumil tagasilükkamist muudetud ja täpsustatud.

Otsus oli prognoositav, sest suurem osa rahvasaadikutest kinnitas juba eelmise aasta detsembris, et juriidiliselt siduv deklaratsioon, mille kohaselt pole assotsiatsioonilepe otsene samm Ukraina EL-i liikmesuse poole, on piisav assotsiatsioonileppe heaks kiitmiseks, vahendas Politico.

Hollandi senat hääletab Ukraina ja EL-i assotsiatsioonileppe üle lähinädalatel ning suure tõenäosusega tuleb ka ülemkojalt toetav otsus.

Hollandis eelmise aasta aprillis toimunud referendumil toetas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks pidi osalusprotsent ületama 30.

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Üle-eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt parajasti esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima 2015. aasta algusest. Selleks, et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Referendumi ajal eesistujamaaks olnud Holland jäi seega küllaltki piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus enne referendumit üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit saab olema inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes juunis otsustasidki Euroopa Liidust lahkuda. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga. Hiljem on aga ajakirjanduses toodud esile, kuidas Venemaaga seotud isikud aitasid rahvahääletust Kremlile meelepärase tulemuseni suunata.

Kuigi referendumi tulemus polnud valitsusele siduv, oleks enne käesoleva aasta märtsis toimuvaid valimisi otseselt rahvahääletuse tulemuse vastaselt tegutsemine keeruline olnud. Seetõttu pöördus assotsiatsioonilepet pooldav peaminister Mark Rutte teiste EL-i riikide poole, et Ukrainaga sõlmitavat assotsiatsioonilepet mingil määral muuta, et see siis omakorda esitada Hollandi parlamendile. EL-i juhid jõudsid Ukrainat puudutavate Hollandi nõudmiste asjus kokkuleppele eelmise aasta detsembri keskel toimunud ülemkogul.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: