Euroopa Liit seisab täna suurte väljakutsete ees. Märksõnadeks on Brexiti referendum, põgenikekriis, kasvavad pinged EL-i ja Venemaa vahel ning Euroopa-vaenulike parteide mõju. Millist rolli peaks Saksamaa Euroopas mängima ja millisena Te näete Euroopa tulevikku Rooma lepingute 60. aastapäeva eel?

Kõigepealt tuleks meenutada, miks ühine Euroopa üldse olemas on. Euroopa tekkis rahu ja heaolu tagamiseks ning me näeme, et seal, kuhu Euroopa rahukäsi ei küüni, pole ka rahu ega stabiilsust. Me peame meelde tuletama, et Euroopa ajaloos pole sugugi enesestmõistetav, et meil valitseb suures osas Euroopast rahu ja kasvav heaolu. See pole tulnud iseenesest, vaid selleks on meie isad ja emad, vanaisad ja vanaemad palju ära teinud.

Põhjalikult muutuvas maailmas, kus Hiina muutub järjest tähtsamaks, kasvab Aasia ja Ladina-Ameerika mõju, suureneb Aafrika roll ning Euroopa jääb vastavalt väiksemaks, saab meil olla vaid üheskoos maailmas oma hääl. Meie lapsi ja lapselapsi võetakse maailmas kuulda vaid siis, kui me kõneleme tugeva ühise häälega. Üksinda ei võeta enam kuulda ka suhteliselt tugevat Saksamaad.

Me peame meeles pidama, et meil on oma Euroopa kodanike ees kohustusi, me peame kõnelema nende nimel ja meid võetakse kuulda vaid üheskoos. Saksamaa teeb kõik, et Euroopat koos hoida ja me oleme väga rõõmsad, et Eesti on meie hea sõber, esindab Põhja-Euroopa riigina samu väärtusi ja teeb tihedat koostööd.

Ka see ei ole enesestmõistetav, sest meie ajalukku pole jätnud jälge ainult head ajad. Seepärast oleme väga tänulikud teie riigi sõpruse ja avatuse eest partnerlussuhetes Saksamaaga.

Mida Te arvate kahekiiruselise Euroopa ideest?

Meil ongi juba kaks kiirust. Osas Euroopast on rahaliit, teine osa pole selle liige. Osas Euroopast kehtib Schengeni leping ühiste välispiiride kohta, teised riigid selles ei osale.

Meil on juba erinevad kiirused. Kuid me peame valvel olema, et kiirused ei muutuks nii erinevaks, et kõik polegi enam koos, vaid mõned jäävad maha ja Euroopa lõheneb. Seda ei tohi lubada. Peab hoolitsema selle eest, et kõik liiguksid koos samas suunas, ja Saksamaa teeb palju selleks, et nii ka läheks.

Praegu on selgelt näha, et paremradikaalsed populistid omandavad Euroopas üha suuremat mõju. Me näeme seda Hollandis, Prantsusmaal ning ka Eestis ja Saksamaal. Kas see probleem peaks jääma iga riigi enda lahendada või on ka ühine Euroopa lahendus?

Selle eest peab igaüks mõistagi ise hoolitsema. Keegi ei saa öelda, et see pole tema ülesanne ja las Euroopa tegeleb. Kuid on mõndagi, mida me peame koos tegema. See ei puuduta teie maad, mis on nii Euroopa-meelne, et siin selliseid lugusid ei jutustata, kuid ka minu kodumaal on räägitud Euroopa kohta kaua valelugusid.

Näiteks üks lugu on see, et Saksamaa olevat netomaksja, et me anname Euroopale rohkem raha, kui tagasi saame. See pole tõsi. See on õige, kui vaadata makseid. Jah, kuna meil on tugev riik, anname suure osa oma majandustulust teiste Euroopa riikide abistamiseks, kuid tõde on selline, et meie maa on ekspordile orienteeritud tööstusriik. Ainult siis, kui kõigil läheb hästi, ostavad teised meie autosid, masinaid, elektrotehnikat, ja seepärast on Saksamaal palju töökohti.

Tegelikult oleme netovõitjad. Saksamaa saab ühtsest Euroopast kasu. Me oleme rääkinud sakslastena liiga kaua lugu, et Saksamaa on koormaeesel, kes peab kõike kandma. See ei ole tõsi. Me oleme suur kasusaaja ja peaksime rääkima lugusid Euroopa ühisest abistamisest.

Silma tuleb hoida peal neil, kes kõnelevad Euroopa nimel rahvuslikke lugusid. See abistab valesid poliitikuid ja mida enam me näitame, et Euroopa tagab rahu, stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu, seda enam suudame inimesi veenda.

Kuni osas Euroopast on 40 protsenti noori töötud, ei suuda me veenda, et Euroopa on midagi head. Kui mina noor olin, tähendas Euroopa meile lootust, midagi toredat. Nüüd on meil suure tööpuudusega riike, kus noored ei oska Euroopaga midagi peale hakata. Seda tuleb muuta.

Kui jutt on juba Saksamaast, siis mida saaks teha AfD, populistliku Alternatiiv Saksamaale retoorika vastu?

Olukord näib olevat selline, et nad jõuavad kindlasti Bundestagi. Nad korraldavad praegu küsitlust ja eks näeb. Esiteks võiks teha nii, et me AfD-st pidevalt ei räägiks. Saksamaal käib 90 protsenti elanikest usinalt tööl, tegeleb vabal ajal auametite, spordi ja tuletõrjega, loeb lastele õhtuti unejutte. Hoolitseda tuleb just selle 90 protsendi eest.

Vahel räägime liiga palju 10 protsendist kisakõridest ja liiga vähe 90 protsendist tublidest, kes ehitavad riiki üles. Kui me hoolitseme nende eest ja näitame, et poliitika on selleks, et nende elu parandada, riiki tugevdada ja sõbralikult koos elada, siis ei ole ka parempopulistidel kuigi suurt eduvõimalust.

Naastes eelnevalt öeldu juurde, tuleb vastu astuda propagandale, et Euroopa teeb meile kahju ja omaette oleks palju parem. Paremäärmuslaste ja -populistide tahtmise täitumine läheks Saksamaale maksma miljoneid töökohti. Iga investeering Euroopa stabiilsusse loob meie riigis töökohti.

Ma kordan: kui kõigil läheb ümberringi hästi, ostetakse ka Saksa autosid. Ent kui paljud inimesed on töötud ja Euroopa laguneb koost, mõjutab see ka Saksamaa tööolusid ja majandust. 60 protsenti Saksamaa kaupadest eksporditakse Euroopa Liitu, mitte USA-sse ega Hiinasse. Seepärast tuleb inimestele näidata, kui suur on Euroopa Liidu tähtsus.

Ja veel kord: ainult siis, kui me kõik hoiame Euroopas kokku, saame kindlustada rahu ja julgeoleku. Meil on keerulisi naabreid, kes peavad samuti nägema, et me hoiame Euroopas ühte. Eesti julgeolek on ka meie julgeolek. Sakslased teavad, et see, mis ohustab Eestit, ohustab lõpuks ka meid. Seepärast astume ühiselt ohu vastu.

Kui jutt on juba naabritest, siis milline oleks Venemaaga sidemete parandamise põhitingimus ja milline oleks selle mõju Eestile?

Me oleme praegu keerulises olukorras. Vene valitsus on oma sekkumise ja sõjalise agressiooniga Ukraina vastu rikkunud esimest korda 1975. aasta Helsingi lõppakti, millega tõotati Euroopa riigipiire austada ja sõjaliselt mitte sekkuda.

Nüüd on Venemaa esimest korda pärast 1975. aastat Krimmi annekteerimise ja sõjalise sekkumisega Ida-Ukrainas seda lepingut rikkunud. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Seepärast kehtestati sanktsioonid ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Euroopa eesistujariigid püüavad Venemaa ja Ukrainaga Minski rahu- või konflikti lahendamise kokkulepetega edasi liikuda, mis on kahjuks väga vaevaline.

Kuni see pole lahendust leidnud, ei saa olla ka suhete normaliseerimist Venemaaga.

Teisest küljest teate teie ju paremini kui meie, et Venemaa on hiiglaslik naaber, kellega peab hakkama saama. Sakslased soovivad ühest küljest selgeks teha, et sedalaadi sõjaline sekkumine on täiesti mõeldamatu ja Ukraina terviklikkus tuleb taastada.

Teisest küljest tahame otsida Venemaaga dialoogivõimalusi, sest me ei saa oma naabreid valida. Venemaa on keeruline, kuid ka suur ja võimas riik ning me otsime ikka ja jälle võimalusi Venemaa valitsusega kõnelusteni jõuda. Mõlemad on tähtsad.

Kas võib ette näha või usute Te, et ka suhted USA-ga muutuvad?

Tahaks loota, et ei muutu, sest need on olnud traditsiooniliselt head. Mina kuulun põlvkonda, kellel oli erinevalt Ida-Euroopa ja Kirde-Euroopa elanikest õnn kasvada üles Ühendriikide kaitse all vabal maal.

Kui ameeriklased poleks tollase Lääne-Saksamaa julgeolekut taganud, siis kes teab, mis meist oleks saanud. Seepärast tean, kui tähtsad on Ameerika Ühendriigid.

Teisest küljest vaatame suure murega Ameerika poliitika muutumist. Ma olen rõõmus, et nüüd nad siiski tunnustavad NATO-t, mis polnud algul sugugi nii selge.

Kuid mulle teeb suurt muret, et Euroopat ei võeta tõsiselt. Tahetakse kõnelda vaid Saksamaaga ja meie väidame vastu, et Euroopa ei koosne Saksamaast. Euroopa koosneb suurematest ja väiksematest riikidest, kuid me moodustame koos Euroopa.

Kui kõneldakse Saksamaaga, ei kõnelda Euroopaga. Meil on väikesi liikmesriike rohkem kui suuri ja me ei soovi, et ameeriklased meid lõhestaksid. Seepärast püüame USA valitsusele selgeks teha, et oleme Euroopas koos ja Euroopat tuleks tõsiselt võtta. See teeb muret.

Lisaks on muresid ka rahvusvahelise kaubanduse pärast. Kaitsetollid ja isolatsioon ei rikasta riike, vaid vaesestavad. Selles osas on meil Eestiga usutavasti ühine seisukoht ja me seisame avatud maailmakaubanduse eest.

Millisena Te näete Eesti ja Saksamaa suhete arengut poliitika ja majanduse valdkonnas?

Meid võib pidada headeks sõpradeks, sest pole just eriti palju riike, mis oleksid nii tihedates ja sõbralikes suhetes. Eesti ja Saksamaa majanduslikud ja poliitilised suhted on suurepärased. Ma kordan, et Eestimaa julgeolek on ka meie julgeolek, et me tahame teineteise eest seista. Meil on sarnased või peaaegu kattuvad arusaamad Euroopast kui väärtuste ühiskonnast.

Eesti on Põhja-Euroopa riik ja samadel seisukohtadel Skandinaaviaga. Me jagame Skandinaaviaga paljusid traditsioonilisi väärtushinnanguid, mis tingib ka ladusa ja tiheda koostöö.

Kahe välisministri ühisavaldusega 17. aprillil 2015 teatasid meie riigid tugevdatud koostööst, mille tähtis punkt oli Eesti sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna tugevdamine. Kas Te näete siin edusamme ja milline võiks olla koostöö jätk?

See küsimus omandab Euroopas järjest suuremat tähtsust. Me peame võimaldama sõltumatut informatsiooni. Praegu võivad inimesed saada palju teavet, kuid kas see on ka õige? Kuidas aru saada, kas tegu on tõe või väljamõeldistega?

Seda on sageli raske hinnata ja seepärast on sõltumatu meedia praegu ehk veelgi tähtsam kui kunagi varem. See tähendab koostööd ajakirjanike väljaõpetamisel, rahastamist, mis võimaldab sõltumatuks jääda, avatud kodanikuühiskonda. Need on asjad, mida peaksime ühiselt edasi arendama, nagu ühisavaldus ka eesmärgiks seab.

Me oleme juba palju saavutanud, kuid usutavasti saab rohkem teha. Valgustatud demokraatias peavad inimesed kujundama oma arvamuse ise, kuid neil peab olema ka võimalus erinevat informatsiooni hinnata, võrrelda, kas tegu võiks olla tõega või on see pigem ebatõenäoline ja meile valetatakse. Seal on meedial ülisuur roll ja ma usun, et selles valdkonnas on koostöö eriti tähtis.

Vaata täispikka intervjuud ka artiklile lisatud videost.