Mis täpselt Tallinnas tegutsema hakkab? Mis teeb sellest pigem tehisintellekti tehase kui lihtsalt suure andmekeskuse?

Andmekeskused, mida me ehitame, on spetsiaalselt loodud tehisintellekti (AI) teenindamiseks. Minevikus olid olemas üldised salvestuspilved ühte tüüpi infrastruktuuriga, kuid tehisintellekti jaoks vajalik pilvetaristu on fundamentaalselt uus. Seetõttu on kõik, mida me ehitame, loodud teenindama eranditult ülemaailmset ja Euroopa AI-tööstust. See hõlmab kõike alates AI-idufirmadest ja n-ö põlistest AI-ettevõtetest kuni kasvufirmade (ingl. k. scaleups) ja suurettevõtetest klientideni.

Miks valisite Eesti, mitte aga näiteks Soome, Rootsi või mõne muu riigi, kus on ehk odavam elekter?

Me laieneme väga kiiresti. Nagu te ehk teate, käivitasime selle äri veidi enam kui paar aastat tagasi ning me räägime potentsiaalsest mahust juba gigavattides, mida me üle maailma välja ehitame. Kuigi me otsime laienemisvõimalusi globaalselt, on asukohtade valikul elektri kättesaadavus hädavajalik. Veelgi olulisem on see, et me vaatame, kus me näeme potentsiaali õitsvaks AI-ökosüsteemiks, sest sa tahad ehitada sinna, kus on tööstus ja su kliendid. Oleme väga suured fännid sellele, mida Eesti teeb oma kohaliku AI- ja tehnoloogiaökosüsteemi ülesehitamiseks. Meie jaoks teeb elektri kättesaadavus ja ka elujõulise ning suure potentsiaaliga ökosüsteemi olemasolu Eestisse tuleku väga mõistlikuks, ja me oleme väga põnevil.

Kui palju raha investeerib Nebius Eestisse ja kui palju investeerivad siin teie kohalikud partnerid?

Me ei ole selle projekti täpset investeeringusummat avalikustanud, kuid üldiselt räägime mitme miljardi euro suurustest investeeringutest, kui seda tüüpi projektid jõuavad täiemahulise rakendamiseni. Need on märkimisväärsed investeeringud. Ühelt poolt on otsene investeering rajatisse, kiipidesse ja riistvarasse. Teisalt on sellel laiem majanduslik mõju, sest need projektid loovad töökohti ja soodustavad arengut laiemas AI- ja tehnoloogiaökosüsteemis. Majanduslik mõju võib olla üsna märkimisväärne ja kasulik kohalikele turgudele, kuhu me ehitame.

Aga millest me räägime ühe-kahe aasta perspektiivis?

See, millest me eile rääkisime, on asjaolu, et selle algfaasis tuuakse selle aasta lõpuks võrku 22 megavatti. See on esimene samm ja see on see, millest me oleme siiani rääkinud. Tavaliselt, kui me hakkame investeerima, vaatame, mida me saame lühiajalises plaanis ehitada, kuid meile meeldib, kui meil on ka laienemise trajektoor järgnevateks aastateks. Näiteks meie üks esimesi rajatisi oli sarnase suurusega asutus vahetult Helsingi lähedal, kuid me oleme Soomes juba mitu korda laienenud väljapoole seda algset hoonet. Kui me hakkame investeerima, meeldib meile näha, et meil on potentsiaali jätkuvalt mahtu suurendada ja kasvada.

Mida Eesti sellest projektist tegelikult võidab? Mitmest püsivast töökohast me räägime ja kui palju maksutulu see loob?

Tavaliselt räägite nende projektide puhul otseses mõttes sadadest töökohtadest, mis on seotud väljaehitamise ja igapäevase tegevusega. Ent see, mida on raskem numbriliselt mõõta, kuid mida on sama oluline mõista, on laiem mõju. Juurdepääs sellisele pilvetaristule võib kohalikku idufirmade maastikku väga tugevalt toetada. Need on kasvavad ettevõtted, ja kui vaadata globaalsel skaalal, on juurdepääs seda tüüpi andmetöötlusvõimsusele äärmiselt napp. Üle maailma on kümneid tuhandeid ettevõtteid, kes võitlevad sellele juurdepääsu nimel, mistõttu kohaliku infrastruktuuri olemasolu Eestis on midagi, mis võib kodumaisele AI-maastikule suuresti kasuks tulla.

Kuidas saavad kohalikud ettevõtted, teadlased ja ülikoolid andmetöötlusvõimsusele ligi? Kas neile on broneeritud spetsiaalsed ressursid või hakkab rajatis peamiselt teenindama suuri rahvusvahelisi kliente?

Me ehitame ülemaailmset infrastruktuuri jalajälge. Seda välja ehitades loome asukohti nagu Eesti, et teenindada laiemat piirkonda Euroopas. Näiteks Euroopas oleme kanda kinnitanud Eestis, Soomes, Islandil, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, aga ka USA-s ning potentsiaalselt laieneme hiljem sel aastal Aasiasse. Ühest küljest on see midagi, mis saab teenindada globaalset AI-tööstust.

Tegelikult veel üks põhjus, miks me valime investeerimiseks elujõulise kodumaise ökosüsteemiga asukohti, on läheduses olemasolev infrastruktuur, mis on eriti oluline mõne tehisintellekti töökoormuse puhul. Me prioritiseerime alati kohti, kus me näeme kohaliku ökosüsteemi arengut, sest me teame, milliseid eeliseid pakub juurdepääs infrastruktuurile, mis asub kodumaal, maismaal ja suveräänsel territooriumil. Lõppkokkuvõttes, kui te olete Eesti idufirma, pakub lähedal ja koduriigis asuv infrastruktuur mitmeid eeliseid. Usume, et sellest on kodumaisele tööstusele palju kasu.

Kes on teie peamised kliendid? Keda te plaanite veel Tallinna rajatisest teenindada?

Kui vaadata seda globaalsel tasandil, on meil tegelikult kahte peamist tüüpi kliente. Esiteks on olemas ülemaailmne AI-idufirmade maailm. Need võivad olla riskikapitali poolt rahastatud ettevõtted, kellel on 10 või 20 miljonit, ning kes alles alustavad mudelitega töötamist. Teine suur kategooria on suurettevõtetest kliendid. Need on teie jaoks tuntud nimed, olgu selleks siis finantsasutused nagu Revolut või tervishoiu- ja bioteaduste ettevõtted. Need on kaks peamist laia kategooriat, kellele me tulevikku ehitame.

Meil on ka suurte tehnoloogiaettevõtete alasegment. Näiteks on meil suured lepingud Microsofti ja Metaga. Me vaatame selliseid lepinguid kui rahastamisallikaid oma põhitegevuse edendamiseks, milleks on mitme rentnikuga AI-pilv, mis on loodud teenindama sadu tuhandeid idufirmasid ja suurettevõtetest kliente üle kogu maailma. Oleme väga õnnelikud, et saame ehitada Eestis ja Euroopas. Kuigi USA võib praegu globaalses AI-idufirmade ruumis ees olla, on Eesti tegelikult oma kohaliku idufirmade maastiku poolest Euroopas üks silmapaistvamaid riike. Siiski usume, et tasakaal muutub suurettevõtete poolse kasutuselevõtu osas. Euroopale, ja ka Eestile, avaneb massiivne võimalus olla kasutuselevõtus tõeliselt teerajajate seas.

Kui vaatame tulevikku, ehitame me tegelikult teie jaoks tuntud nimedele: pankadele, tervishoiuettevõtetele, bioteaduste ettevõtetele ja uurimisinstituutidele. Nemad esindavad tehisintellekti kasutuselevõtu tõelist tulevikku. Seda tüüpi ettevõtete jaoks muudab ligipääs lähedal, kodumaal või maismaal asuvale infrastruktuurile väga palju.

Rajatis hakkab ilmselgelt tarbima märkimisväärses koguses elektrit. Kui mures te olete Eesti elektritootmise praeguse olukorra pärast? Meil on üsna mitu projekti, mis viibivad, ja taastuvenergia kasutuselevõtt ei edene nii kiiresti, kui ehk loodeti ja lubati.

Selleks ajaks, kui me teeme otsuse ja jõuame projekti väljakuulutamise etappi, oleme me juba teinud palju uurimistööd, ettevalmistusi ja taustakontrolli, et tagada selge arusaam nende pilvandmetöötlusteenuste võrku toomiseks. Üks oluline komponent on veenduda, et tunneme end mugavalt selles osas, kuidas seda elektriga varustada. Me vaatame selle tegemiseks erinevaid viise, kas see tähendab ühendumist kohalike võrkudega või meie enda uuenduslike energialahenduste kaasamist.

Seda hinnates on meie jaoks olulised paar asja. Esiteks, kus iganes on võimalik liikuda rohkem taastuvenergia suunas, seal me seda ka teeme. Samuti pöörame tähelepanu üldisele elektrivarustusele, sest on äärmiselt oluline, et sellel ei oleks elanikele kahjulikku mõju hinna või kättesaadavuse osas. Näiteks ühes meie rajatises Soomes, otse Mäntsälä lähedal – kus me tegelikult alustasime –, teeme väga tihedat koostööd kohaliku kogukonna ja kommunaalettevõtetega, et tagada energia nõuetekohane hankimine vältimaks mis tahes negatiivset mõju. Üks innovatsioon sellel objektil on asjaolu, et me suudame kinni püüda rajatise toodetud soojuse ja suunata selle tagasi kohalikku kaugküttesüsteemi, mis tegelikult pigem langetab kui tõstab kohalike kogukondade arveid. Me pöörame väga suurt tähelepanu jätkusuutlikkuse tagamisele ning see on midagi, mis saab positiivselt panustada laiemasse kogukonda, kuhu me ehitame.

Kas on olemas ka selge plaan, kuidas seda Tallinnas lahendada?

Täpselt nii. Nagu ma ütlesin, selleks ajaks, kui me need projektid kinnitame, on see kõik osa meie eeltööst. Me tunneme end kindlalt, et suudame siin ehitada samamoodi nagu mujalgi ning säilitada jätkusuutliku energia ja rajatise elektriga varustamise.

Arvestades Nebiuse ajalugu Yandexiga, kuidas leevendaksite muresid, mis võivad eestlastel tänapäeval tekkida seoses ettevõtte sõltumatusega Venemaast?

Ma ei ütleks, et Nebiusel on ajalugu Yandexiga. Nebius ei tee Venemaal midagi ega hakka Venemaal tegutsema. Kui me selle äri vaid paari aasta eest käivitasime, oli meie üheks tohutuks varaks asutaja Arkady ja tema paarsada tipptasemel inseneritalenti, kes temaga koos tulid. Nad asuvad nüüd Amsterdamis, üle Euroopa ja mõned ka USA-s. Meil on hämmastavad talendid, ja nad on ühed nõutuimad spetsialistid globaalses tehisintellekti tööstuses. Need on inimesed, kes võiksid iga kell minna tööle mõnda Silicon Valley idufirmasse või suurde tehnoloogiaettevõttesse. Oleme väga uhked, et meil on selline inseneritalent, mis on mingis mõttes aluseks sellele, mida me ehitame.

Muus osas on Nebius täiesti uus ettevõte. Me asume Amsterdamis ja oleme noteeritud Nasdaqis. Mõned meie suuraktsionärid on Nvidia, Accel ja teised. Me tegutseme tõesti koos maailma tipptasemel pilvemängijatega, nagu Google Cloud Platform, Amazon Web Services, Azure ja teised. Euroopas oleme ilmselt ainus Euroopa tegija, kes tegutseb skaalal, mis liigub väga kiiresti pilveruumis opereerivate suurte tehnoloogiaettevõtete suunas.

Kas olete olnud ühenduses Eesti julgeolekuasutustega? Kas nad on esitanud küsimusi ettevõtte mõnede töötajate ning ka peamise aktsionäri tausta kohta?

Alates meie noteerimisest Nasdaqis veidi enam kui paar aastat tagasi, oleme tõenäoliselt olnud üks enim kontrollitud ettevõtteid maailmas. Kui me laieneme üle Euroopa, peavad inimesed end ettevõtte suhtes ilmselgelt väga hästi tundma. Kuna oleme noteeritud Nasdaqis, on meie aktsionäride struktuur kõigi jaoks täiesti selge ja läbipaistev. Me oleme peamiselt USA ja Euroopa omanduses ning meie kliendid on valdavalt USA-st ja Euroopast. Enne aasta lõppu plaanime potentsiaalselt laieneda osadesse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna regioonidesse. Piisab kui öelda, et kui meie suhtes oleks muresid, oleks väga keeruline ehitada üles äri, tehes koostööd mõnede maailma suurimate ja turvateadlikumate ettevõtetega. 20 miljardi dollari suuruseid tehinguid Microsofti, Meta ja teistega on raske sõlmida, kui esineb turvalisusega seotud muresid.

Väidetavalt on Vene sõjaväehäkkerid kasutanud teenuseid, mis on seotud Nebiuse taristuga. Mis juhtus? Mida saate mulle selle kohta öelda?

Ma usun, et see on jama. Ma pole sellest kunagi midagi kuulnud ja usun kindlalt, et see ei vasta tõele.