Fotod: Kiievis saadeti viimsele teekonnale mõrvatud Vene poliitik ({{commentsTotal}})

Kiievis saadeti viimsele teekonnale mõrva ohvriks langenud Vene poliitik.
Kiievis saadeti viimsele teekonnale mõrva ohvriks langenud Vene poliitik. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kiievis Püha Volodõmõri katedraalis saadeti laupäeval viimsele teekonnale endine Vene riigiduuma saadik Deniss Voronenkov, kes tapeti neljapäeval Ukraina pealinna tänaval väidetava Kremli palgamõrvari poolt.

Ukraina võimud on Kremlile selja pööranud rahvaesindaja palgamõrvas Venemaa eriteenistusi. Kreml on süüdistused tagasi lükanud, vahendas Unian.

Matusetseremoonial oli lisaks abikaasale Maria Maksakovale, kes on samuti endine Vene riigiduuma saadik, näha ka endist Vene duumasaadikut Ilja Ponomarjovi, kes elab pärast Kremli poliitika kriitikuks hakkamist praegu samuti Kiievis eksiilis.

Voronenkov oli Ukraina jaoks oluliseks tunnistajaks

Kiievi kesklinnas leidis 23. aprillil aset rünnak, mille käigus lasti maha endine Vene duumasaadik Deniss Voronenkov, kes oli varem andnud Ukraina võimudele tunnistusi selle kohta, kuidas valmistati ette Krimmi annekteerimist ning seetõttu peavad Ukraina uurijad kõige tõenäolisemaks motiiviks Kremli kättemaksu.

Tulevahetuse käigus said haavata ka Voronenkovi ihukaitsja ning ründaja, viimane suri hiljem haiglas.

Endine Venemaa riigiduuma saadik Voronenkov, kes kuulus rahvasaadikuna kommunistide ridadesse, saabus Venemaalt Ukrainasse eelmise aasta sügisel ning detsembris sai ta Ukraina kodanikuks. Voronenkoviga koos asusid Ukrainasse elama ka tema abikaasa Maria Maksakova, kes oli samuti varem Vene riigiduuma saadik, ning nende laps.

Teine Ukrainas eksiilis elav endine Vene duumasaadik Ilja Ponomarjov teatas sotsiaalmeedias, et Voronenkov tapeti ajal, kui ta oli teel temaga kohtuma.

Nii Ponomarjov kui ka Voronenkov on olnud kriitilised Venemaa presidendi Vladimir Putini valitsuse suhtes, sealhulgas Ukraina-vastase agressiooni suhtes, ning see on ka põhjus, miks nad kodumaalt Ukrainasse lahkusid.

Voronenkovi sõnul oli tema kodumaalt lahkumise peamiseks põhjuseks ka see, et Vene eriteenistused, keda ta oli süüdistanud narkokaubanduses, asusid teda taga kiusama. Venemaal oli Voronenkov tagaotsitav väidetava registri võltsimise ja kelmuse pärast, kuid endise rahvasaadiku kinnitusel olid süüdistused poliitiliselt motiveeritud.

Kuigi rahvasaadikuna oli Voronenkov Kremli poliitikat toetanud, sai temast eksiilis olles president Vladimir Putini terav kriitik ning ta võrdles oma kodumaal valitsevat õhkkonda Natsi-Saksamaaga.

Ukraina võimude jaoks oli Voronenkov oluliseks tunnistajaks Venemaa agressiooni ja selle ettevalmistamist puudutavates küsimustes, sealhulgas andis ta tunnistusi ka selle kohta, millist rolli mängis ekspresident Viktor Janukovitš Krimmi okupeerimisel ja Vene vägede Ukrainase saabumise käigus.

Ukraina võimude sõnul oli neljapäeval aset leidnud atentaat Kremli poolt organiseeritud ning president Petro Porošenko nimetas juhtunut Venemaa poolseks "riikliku terrorismi aktiks".

Kreml on Kiievi poolt tehtud süüdistused tagasi lükanud ja nimetanud neid absurdseteks.

Vene poliitiku tapnud mehel on kirev taust

Vene rahvasaadiku tapnud mõrvar suri hiljem haiglas tulevahetuse käigus saadud haavade tagajärjel. Samal ajal on aga saanud avalikuks hulk detaile tema tausta kohta.

Mõrvari surmast teatas neljapäeva õhtul siseministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul suri raskelt haavatud tulistaja haiglas operatsioonilaual.

Ukraina meedias aga hakkasid peagi ilmuma artiklid, mis rääkisid Vene rahvasaadikut rünnanud mehe taustast. Osa sellest informatsioonist on hiljem kinnitanud ka Ukraina võimud, sealhulgas julgeolekuteenistus SBU.

28-aastane Ukraina kodanik Pavel Paršov juhtis varem kaht ehitusega seotud ettevõtet, millest üks asus Odessas ja teine Dnipros. Ettevõtetega seoses oli mees aga mitu korda seadusega pahuksisse sattunud ning seetõttu kuulutati ta ka politsei poolt tagaotsitavaks.

Hiljem läks ta aga salaja Venemaale, kus läbis 2014. aastal enne Ukrainasse tagasi saatmist spetsiaalse diversandi koolituse ning talle anti Vene eriteenistuste poolt ülesandeks minna kodumaale tagasi ja lasta end värvata kas relvajõudude või rahvuskaardi ridadesse. Seda ta ka tegi, kuid sõjategevuses ta ei osalenud ning arvati 2016. aasta augustis reservi, selgitas Ukraina siseministeeriumi komisjoni kuuluv rahvasaadik Anton Geraštšenko. "Seejärel ootas Moskvast käsku tegutsemiseks. Eile ta selle ka sai," lisas ta.

Hiljem kinnitas julgeolekuteenistus SBU, et Paršov oli tõepoolest liitunud Ukraina rahvuskaardiga.

SBU juhtis tähelepanu ka sellele, et Voronenkovi tapmine ja diversiooniaktiks peetav Balaklija laskemoonaladude põleng, milles mõlemas süüdistatakse Venemaa tegevust, leidsid aset samal päeval ning julgeolekuteenistuse hinnangul on alust arvata, et kaks juhtumit on teineteisega seotud.

"Need sündmused, mis toimusid Harkivi oblastis, ja Vene riigiduuma endise saadiku mõrv on osa [Vene agressiooni] plaanist ja seetõttu kahjuks omavahel seotud," ütles SBU nõunik Juri Tandit ajakirjanikele.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: