X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Erdogan: vaatlejate kriitika lähtub "ristisõdijate mentaalsusest"

Türgi president Recep Tayyip Erdogan mõistis esmaspäeval hukka lääneriikide "ristisõdijate mentaalsuse" pärast seda, kui Euroopa riikidest pärit valimisvaatlejad olid juhtinud tähelepanu Türgi põhiseadusreferendumi ajal aset leidnud puudustele.

Pühapäeval Türgi toimunud rahvahääletusel saavutas väga napi võidu - esialgsetel andmetel 51,3 protsenti - põhiseaduse muutmist pooldav leer. Referendumist võttis valimiskomisjoni andmetel osa 86 protsenti valijaskonnast.

Põhiseaduse muutmisega saab Türgist täielikult presidentaalse süsteemiga vabariik, kus täitevvõimu keskmeks on president ning peaministri ametikoht kaotatakse. President võib olla ka erakonna liige ning juba esmaspäeval tegi võimuerakond Õigluse ja Arengu Partei (AKP) Erdoganile ettepaneku uuesti erakonna liikmeks astuda. Kokku tehakse referendumi alusel põhiseaduses 18 muudatust ning suurem osa neist annavad presidendile oluliselt rohkem võimu juurde. AKP väitel on muudatused vajalikud riigi stabiilsuse säilitamiseks ning teevad lõpu aastakümneid probleemiks olnud ebakindlate koalitsioonivalitsuste süsteemile.

Peamine opositsioonierakond Vabariiklik Rahvapartei (CHP) ning kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatasid, et vaidlustavad referendumi tulemuse, sest rahvahääletusel esines rikkumisi ja ebakorrapärasusi. Napi tulemuse tõttu nõuavad opositsioonierakonnad põhjalikku häälte üle lugemist.

Kõige rohkem kriitikat pälvis nii opositsiooni kui ka vaatlejate poolt asjaolu, et valimiskomisjon teatas vahetult enne valimisjaoskondade sulgemist, et "pitsatita ja ümbrikuta hääletussedelid loetakse kehtivaks, kui ei leia tõestust, et need toodi sisse väljastpoolt". Kriitikute arvates andis valimiskomisjon selle sammuga sisuliselt loa referendumi tulemuse võltsimiseks.

Kriitikat on pälvinud ka see, et riigi meedias ja avalikkuses sai sõna eelkõige Jah-kampaania ning et referendum viidi erakorralise seisukorra ajal, kui paljud opositsioonipoliitikud on võimude poolt kinni peetud. Näiteks HDP juht Selahattin Demirtas ning kaasjuht Figen Yüksekdag on vangistatud koos 11 teise HDP liikmega.

Mitmed Euroopa poliitikud on nentinud, et referendumi tulemus näitab suurt lõhet Türgi ühiskonnas ning seetõttu tuleks rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseadusemuudatusi vaoshoitult rakendada. Erdogan omakorda teatas pühapäeva õhtul ühe esimese asjana, et ka surmanuhtluse taastamise küsimuses võib peagi toimuda referendum.

"Pärast 2016. aasta juuli läbikukkunud riigipöördekatset piirati põhivabadust, mis on eelduseks üldisele demokraatlikule protsessile. Tuhandete kodanike kinnipidamine mõjutas negatiivselt poliitilist keskkonda. Üks pool domineeris ja piiras meediat ning vähendas hääletaja ligipääsu eri vaatenurkadele," nentis OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ja Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (PACE) ühismissiooni juht Cezar Florin Preda.

Vaatlejate hinnangu mõistsid hukka nii Erdogan, Türgi välisministeerium kui ka teised võimule lähedal seisvad poliitikud.

"Lääne ristisõdijate mentaalsus ja nende siinsed käsilased on meid rünnanud," ütles Erdogan Reutersi teatel lippe lehvitanud toetajatele, kui ta esmaspäeval Ankaras valitsuskabineti istungile saabus.

Hiljem presidendipalee ees toetajatele kõnet pidades aga avaldas Erdogan arvamust, et välisriikide vaatlejad "peaksid oma kohta teadma". Ta kinnitas, et Türgi "ei näe, ei kuule ega tunnista" OSCE valimiste vaatlemise missiooni raporteid ning tema hinnangul olid mõned Euroopa riigid Türgi põhiseaduse muutmise vastu isegi rohkem kui kohalik opositsioon. Erdogani sõnul polevat see eriti tähtis, kui Euroopa Liit liitumiskõnelused Türgiga lõpetama peaks.

President andis teada, et põhiseaduse muutmisest tulenevate reformidega alustatakse kohe ning algust sellega tehakse riigi õigussüsteemis. Samuti lubas Erdogan, et möödunud aasta suvel Süüria põhjaosas toimunud sõjaline operatsioon ei viimaseks, vaid oli alles esimene, ning Türgi korraldab terrorismi vastu võideldes sõjalisi missioone ükskõik kus ja millal.

Türgi välisministeerium aga teatas, et välismaiste valimisvaatlejate avaldused pole objektiivsed ega erapooletud.

"Väide, et referendum jäi allapoole rahvusvahelisi standardeid, on vastuvõetamatu," seisis ministeeriumi teates, kus avaldati arvamust, et OSCE vaatlejad saabusid Türki juba varasemate eelarvamustega.

Türgi peaminister Binali Yildirim omakorda andis teada, et rahva sõnum on pärast referendumit selge ning et rahvahääletus "lõpetas kõik vaidlused".

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: