Saksamaa: tasavägine tulemus näitab Türgi lõhestumist

Foto: Yasin Bulbul/AFP/Scanpix

Saksamaa hinnangul tähendab napp võit referendumil näitab, kui lõhestunud Türgi ühiskond on ning see tähendab suurt vastutust president Recep Tayyip Erdoğani jaoks.

Saksa kantsler Angela Merkel ja välisminister Sigmar Gabriel ütlesid esmaspäeval, et tunnistavad põhiseaduse muudatusi pooldanute võitu, vahendas Reuters.

"Saksa valitsus austab Türgi kodanike õigust otsustada oma põhiseadusliku korra üle," ütlesid Merkel ja Gabriel pressiteate vahendusel.

"Tasavägise tulemusega referendum näitab aga kui sügavalt lõhestunud Türgi ühiskond on ja see tähendab suurt vastutust Türgi juhtkonnale ja president Erdoğanile isiklikult," lisasid nad.

Merkeli ja Gabrieli sõnul peab Ankara pidama nüüd "aupaklikku dialoogi" kõigi Türgi ühiskonna pooltega ja selle poliitilise spektriga.

Nende hinnangul peaksid Türgi võimud tegelema ka referendumiga seotud probleemidega, mille Euroopa Nõukogu õigusekspertide paneel on esile tõstnud. Märtsis ütlesid Veneetsia komisjoni eksperdid, et referendumile pandud põhiseaduse muudatused, eelkõige Erdoğani võimu suurendamist puudutav osa, on demokraatia jaoks "ohtlik samm tagasi".

"Poliitiline arutelu sellel teemal peab toimuma võimalikult kiiresti, nii kahepoolsel tasandil kui ka Euroopa institutsioonide ja Türgi vahel," ütlesid Merkel ja Gabriel.

Kreml: Türgi inimeste tahet peab austama

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et referendumi tulemusi tuleb austada.

Ta lisas, et hääletus oli Türgi siseasi.

Prantsusmaa: referendum paljastab lõhed

Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i kantselei teatas esmaspäeval sarnaselt Saksamaale, et tasavägine tulemus paljastab sügavad lõhed Türgis.

Prantsusmaa kutsus Türgis üles dialoogile kõigi poliitiliste osapoolte vahel.

"See on vaid türklaste otsus, kuidas nad korraldavad oma poliitilisi institutsioone, kuid selgunud tulemused näitavad, et Türgi ühiskond on kavandatud reformide suhtes lõhestunud," seisis pressiteates.

Prantsusmaa välisministeerium kutsus aga Türgi valitsust üles austama Euroopa inimõigust konventsiooni ning selle surmanuhtluse keeldu. 

Türgi ei kavanda erakorralisi valimisi

Referendumi eel kõlasid spekulatsioonid, et Erdoğan kuulutab pärast referendumit välja uued valimised selleks, et tema uued volitused saaksid kohe kehtima hakata.

Asepeaminister Mehmet Simsek ütles esmaspäeval Reutersile, et Erdoğan on kinnitanud, et tal ei ole kavas parlamenti laiali saata ja korraldada erakorralisi valimisi enne 2019. aasta valimisi.

"Eile tegi president väga selgeks, et valimised toimuvad 2019. aasta novembris. See on väga selge. Meil on vaja tööd teha," ütles Simsek.

Türgi suhted Euroopa Liidu riikidega muutusid pingelisemaks, kui Saksamaa ja Holland keelasid Türgi ministritel oma riigis põhiseaduse muudatuste poolt kampaaniat teha. Erdoğan ütles seepeale, et need riigid käituvad nagu natsid ning et Türgi võib vaadata ümber oma sidemed Euroopa Liiduga.

Simsek usub, et suhted paranevad. "Mõningane müra vaibub pärast seda kui Euroopa valimistsükkel läbi saab," ütles ta.

"Fookus on meie ühistel huvidel - tolliliidu uuendamine on asi, mis võib kahekordistada Türgi-ELi kaubandust," ütles ta, viidates vabakaubandusleppele Türgi ja Liidu vahel.

Vaatlejad: referendum ei vastanud Euroopa Nõukogu standarditele

Türgi referendum ei vastanud Euroopa Nõukogu seatud standarditele, ütles Euroopa inimõiguste organisatsiooni vaaltusmissiooni esindaja Cezar Florin Preda esmaspäeval Ankaras, viidates puudulikule õigusraamistikule ja viimase hetke muudatustele häälte lugemisel.

Ka teise rahvusvahelise vaatlejate meeskonna juht Tana de Zulueta ütles, et referendum ei vastanud rahvusvahelistele standarditele.

Ka peamine opositsioonipartei on nõudnud tulemuste tühistamist, öeldes, et hääletamisel oli rikkumisi.

Türgi valimiskomisjon otsustas viimasel hetkel, et referendumil loetakse üle ka need sedelid, millele pole ametnikud templit pannud.

Türgi arutab erakorralise olukorra pikendamist

Türgi asepeaminister Nurettin Canikli ütles esmaspäeval, et valitsus võib pikendada möödunud aasta juulis korraldatud riigipöördekatse järel kehtestatud erakorralist olukorda.

Canikli sõnul arutatab seda küsimust riiklik julgeolekunõukogu, kes võib seejärel teha valitsusele ettepaneku.

Asepeaminister ütles ka seda, et referendumist tulenevad õiguslikud muudatused viiakse lõpule aasta jooksul.

Tema sõnul arutatakse ka parteide parlamenti pääsemiseks 10-protsendilise lävendi langetamist.

Canikli ütles ka, et Türgi majandussuhted Euroopa Liiduga paranevad. Ta lisas, et praegune retoorika Türgi ja Liidu vahel on ajutine ning sellele ei peaks liialt tähelepanu pöörama.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: