Eesti oli pingereas 12., Läti 28. ja Leedu 36. kohal. Eesti koht võrreldes eelmise aastaga ei muutunud.

Vabaühendus hoiatas USA presidendiks saanud Donald Trumpi valimiskampaania ning Suurbritannia Brexiti-referendumi ajal meediale osaks saanud "äärmiselt mürgise" kriitika eest.

Olukord on jõudnud "murdepunkti", ütles RSF. Ajakirjandusvabadust õõnestavad ka jõuvõtteid kasutavad liidrid ning järelevalve tugevdamine üle maailma.

USA ja Suurbritannia mõlemad langesid pingereas kahe koha võrra vastavalt 43. ja 40. kohale, kirjutas RSF. "Mitte miski ei tundu piiravat" ajakirjandusvabaduse vähenemist juhtivates demokraatiates, lisas ühendus. "Ajakirjandusvabadus pole kunagi olnud sellises ohus."

Ajakirjandusvabadus on ohus või "väga raskes olukorras" 72 riigis, kaasa arvatud Venemaal, Indias ja Hiinas. "Rünnakud ajakirjandusele on muutunud tavaliseks ning jõuvõtteid kasutavad liidrid on tõusuteel. Oleme jõudnud tõejärgsesse, propaganda ja vabaduste mahasurumise ajastusse - eriti demokraatiates," kirjutati dokumendis.

"Donald Trumpi võimuletõusul ... ning Brexiti-kampaania ajal esines kõigile nähtav meedia tampimine ning äärmiselt mürgine meediavastane diskursus, mis tõukas maailma uude tõejärgsesse, desinformatsiooni ja libauudiste ajastusse."

Raportis kritiseeriti eraldi ka Poolat ja Ungarit. Poola valitsust süüdistati "rahvusringhäälingu raadio- ja telejaamade pööramises propagandavahenditeks" ning sõltumatute väljaannete vaigistamise püüdlustes.

"Ajakirjandusvabadus taandus kõikjal, kus võidutseb jõuvõtteid kasutava liidri mudel," lisati dokumendis.

Türgi "liikus autoritaarse režiimide sekka" pärast juulis toimunud riigipöördekatset, milles üritati ebaõnnestunult kukutada president Recep Tayyip Erdoğani. Nüüd on riigist saanud koht, "mis kerkib teistest esile kui maailma suurim meediaprofessionaalide vangla".

Türgist seitse kohta eespool asuva "Vladimir Putini Venemaa on jätkuvalt kindlalt kinni indeksi viimases viiendikus" 148. kohal, kirjutas RSF.

"Kiirus, millega demokraatiad lähenevad murdepunktile, on murettekitav kõikidele neile, kes mõistavad, et kui meedia pole turvatud, siis pole võimalik garanteerida ühtegi teist vabadust," lausus RSF-i peasekretär Christophe Deloire.

Indeks tuvastas, et viimase aastaga on pea kahes kolmandikus vaadeldud riikidest ajakirjandusvabadus vähenenud. Nende riikide arv, mille ajakirjandusvabadust peetakse "heaks" või "üsnagi heaks" langes üle kahe protsendi võrra.

Kõige vabama ajakirjandusega riik on indeksi alusel Norra, kukutades kuus aastat esikohal olnud naaberriigi Soome, mis oli kolmas. Viimasele mõjus RSF-i silmis kehvasti vahejuhtum, milles peaministrit nähti sekkumas rahvusringhäälingu töösse. Esiviisikus olid ka Rootsi teisel, Taani neljandal ja Holland viiendal kohal.

Skaala teises otsas on Põhja-Korea, mis langes 2017. aastal viimasele kohale. Viimases viisikus olid ka Eritrea, Hiina, Süüria ja Türkmenistan.

Suurima tõusu tegi Itaalia, tõustes 25 kohta 52. kohale tänu ajakirjanike vabastamisele, kellele esitati süüdistus nn Vatileaks II nime all tuntud skandaalis, milles paljastati arenguid katoliku kiriku võimuladvikus.

Enim ehk 17 kohta langes Nicaragua. Riigis andis tooni president Daniel Ortega vastuoluline tagasivalimine, mille ajal meediat tsenseeriti, hirmutati, ahistati ja peeti ajakirjanikke kinni, kirjutas RSF.