Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures ja Eesti Brexiti-koordinaatori Matti Maasika sõnul on tegemist esimeste suunistega, mida hakatakse vastavalt vajadusele läbirääkimiste käigus ajakohastama. Samas on liikmesriigid Brexiti-kõneluste eel väga ühtsed, kinnitas Maasikas pressiteate vahendusel.

Brüsseli esialgset nägemust lahkumiskõneluste struktuurist tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk märtsi viimasel päeval. Kava näeb ette järkudes lähenemist eesmärgiga jõuda Suurbritannia korrapärase lahkulöömiseni 2019. aastal. Selles peetakse võimalikuks EL-i reeglitele vastavate üleminekulepete sõlmimist Suurbritannia lahkumise ja poolte tulevasi suhteid reguleerivate lepete jõustumise vaheliseks perioodiks.

See tähendab, et esmalt hakkab Euroopa Liit Ühendkuningriigiga rääkima lahkumistingimuste üle ning kui nendega on jõutud "piisavalt kaugele" nagu on Tuski väljasaadetud suuniste projektis öeldud, siis võidakse hakata pidama paralleelselt teisi läbirääkimisi tulevase suhte tingimuste üle.

Lahkumisläbirääkimised Suurbritanniaga algavad ilmselt juuni lõpus pärast Briti ennetähtaegseid parlamendivalimisi 8. juunil, millega peaminister Theresa May loodab tugevdada valitsevate konservatiivide positsioone kõnelustel.

Neljapäeval kohtusid Luksemburgis 27 liikmesriigi ministrid üldasjade nõukogul esmakordselt ilma Suurbritanniata, et arutada viimast korda enne laupäevast Ülemkogu läbirääkimisjuhiste teksti.

"Paistab, et praegu oleme kõigil teemadel täielikult ühtsed," ütles eesistujariigi Malta asepeaminister Louis Grech Luksemburgis ajakirjanikele. "Mõistagi peame kaitsma EL-i huve."

Anonüümsete ametnike sõnul on ka laupäevase Ülemkogu, mis peetakse ilma May osaluseta, üks eesmärke demonstreerida 27 liikmesriigi ühtsust.

Samas on Euroopa meedia teatel EL-i läbirääkimispositsioon viimastel päevadel karmistunud finantsteenuste, immigratsiooni ja Suurbritanniale esitatava lahkumisarve osas. Liikmesriikide diplomaadid ja liidu pealäbirääkija Michel Barnier leppisid värskes läbirääkimisjuhiste kavandis kokku esmaspäeval. Üheksaleheküljeline tekst, milles diplomaadid enne Ülemkogu ilmselt suuri muudatusi enam ei tee, osutama sellele, et ees seisavad rasked kõnelused, sest EL püüab tagada, et Suurbritannia ei saaks väljaspool EL-i paremat kokkulepet kui liikmena.

Meediasse lekkinud teksti kohaselt kavatseb EL nõuda Suurbritannialt alalise elamisloa andmist EL-i kodanikele, kes on elanud riigis vähemalt viis aastat. See puudutab ka neid EL-i kodanikke, kes saabuvad Suurbritanniasse vahetult enne Brexitit. Väljaande EurActiv andmeil kardavad mõned riigid nagu Poola, et Briti valitsus on nõus alalist elamisluba anda vaid nendele, kes elasid riigis enne seda, kui London märtsis lahkumisavalduse esitas. Lisaks sisaldab tekst nõudmist "sujuva ja lihtsa" alalise elamisloa hankimise protseduuri järele, mis on tingitud murest, et Suurbritannia riigiaparaat võib asuda EL-i kodanike taotlustega venitama.

Dokumendi Suurbritannia lahkumisarvet käsitlevas osas seisab, et EL-i 27 riigi siht on nõuda Suurbritannialt lisaks hinnanguliselt 60 miljardi euro suurusele lahkumisarvele EL-i liikmesusega seotud kulude katmist veel vähemalt aasta jooksul pärast blokist lahkumist 2019. aastal ehk aastate 2014-2020 finantsperioodi lõpuni.

Juhistes seisab, et tulevane EL-Suurbritannia kaubanduslepe ei pruugi hõlmata Briti finantssektorit ning Londoni City peab "austama EL-i regulatiiv- ja järelevalverežiimi, standardeid ja nende rakendamist", kui soovib Euroopas äri teha ja lihtsat juurdepääsu selle turule.

May seevastu avaldas 29. märtsil esitatud lahkumiskirjas Tuskile soovi sõlmida finantsteenuseid hõlmav ambitsioonikas vabakaubanduslepe, vahendab EuObserver.

Briti peaminister on öelnud, et valitsuse prioriteet on piirata immigratsiooni EL-i riikidest ning selle nimel on London valmis viima läbi "kõva Brexiti" ehk lahkuma Euroopa ühisturult.

Väidetavalt nähtub dokumendist ka, et EL ei soovi kõva piiri taastamist liidust lahkuva Suurbritannia ja selle liikme Iirimaa vahel.

Allikad ütlesid reedel, et liidrid arutavad Ülemkogul ka seda, kas toetada Põhja-Iirimaa automaatset EL-i liikmeks võtmist, kui praegu Ühendkuningriigi kooseisus olev piirkond peaks kunagi EL-i liikme Iirimaaga ühinema.

Ühe allika sõnul oodatakse laupäeval Iirimaalt palvet lisada Ülemkogu teksti juurde avaldus, milles seisab, et saare taasühendamise korral Suure Reede rahuleppe alusel saaks Iirimaast EL-i liige.

"EL ei võta seisukohta ühendatud Iirimaa võimalikkuse asjus, vaid konstateerib seda, mis on ilmselge, et Iirimaa jätkaks sellisel juhul EL-i liikmena," ütles ta.

EL-i 27 on kuulutanud oma prioriteediks kolme miljoni Suurbritannias elava EL-i kodaniku ning mujal blokis elava ja töötava miljoni briti õiguste kaitse.

May arutas eelseisvaid kõnelusi kolmapäeva õhtul Londonis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Barnier´ga.

"Peaministril oli täna õhtul konstruktiivne kohtumine Euroopa Komisjoni presidendi Junckeriga," ütles May kantselei avalduses. "Ta kordas Ühendkuningriigi panustamist sügava ja erilise partnerluse saavutamisse Euroopa Liiduga," lisati avalduses, kuid ei antud täpsemat teavet kõneluste sisu kohta.

Juncker nimetas omalt poolt kõnelusi Mayga konstruktiivseks ning rõhutas, et EL lähtub positsioonist, et esmalt tuleb Suurbritanniaga kokku leppida lahkumise tingimustes ja alles seejärel saavad alata kõnelused poolte tulevase suhete üle.

Komisjoni presidendi sõnul ei ole realistlik oodata kokkulepet EL-i ja Suurbritannia tulevaste suhete üle 2018. aasta septembriks või oktoobriks ehk ajaks, mis jätab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile piisavalt aega selle heakskiitmiseks enne 2019. aasta kevadet.

Saksa liidukantsler Angela Merkel soovitas neljapäeval Suurbritannial maha matta illusioonid, et tal säilivad pärast Euroopa Liidust lahkumist ühenduse liikmetega võrdsed õigused.

"Kolmandal riigil ei ole samu ega suuremaid õigusi kui liikmesriigil," ütles Merkel Saksa parlamendis. "See võib tunduda enesestmõistetav, aga ma pean seda ütlema, sest paistab, et Suurbritannias on mõnel selles suhtes illusioonid," sõnas ta.

May reageeris neljapäeva õhtul teadetele EL-i läbirääkimispositsiooni karmistumisest süüdistustega EL-i liikmesmaade aadressil, heites neile ette Suurbritannia vastu koondumist.

Välisminister Boris Johnson ütles BBC-le, et Suurbritannia ei lepi sisuliste kõneluste algusega alles pärast kokkulepet lahkumisarves.

Briti eelseisvad üldvalimised ei näi arvamusküsitluste kohaselt vääravat riigi kurssi "kõva Brexiti" suunas. May konservatiividel on arvamusküsitlustes opositsioonilise Tööpartei ees 15-20-protsendine edumaa.

Leiboristid on aga lubanud oma praegu ebatõenäolisena tunduva valimisvõidu korral püüelda "nutika ja paindliku" Brexiti poole, mis tagaks Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele õiguse riiki jääda. Tööpartei kõneisik Brexiti küsimustes Keir Starmer kinnitas samas, et leiboristide valitsus ei eiraks rahva otsust EL-ist lahkuda.

Oma esindatust Briti parlamendis võivad suurendada EL-i jäämist toetavad liberaaldemokraadid, kui neil peaks õnnestuma enda taha saada Brexiti vastu hääletanud valijad. Liberaaldemokraatide valimisplatvorm kuulutab partei miinimumeesmärgiks Suurbritannia jäämise Euroopa ühisturule ning sisaldab üleskutset panna lahkumislepe referendumile.

Briti valitsus saatis Tuskile EL-ist lahkumise protseduuri käivitava kirja 29. märtsil. Sellega aktiveeris London EL-i Lissaboni lepingu artikli 50, avades tee lahkumiskõnelustele, milleks on ette nähtud kaks aastat.

Briti valijad toetasid möödunud aasta 23. juuni rahvahääletusel Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist. Suurbritannia sai toonase Euroopa Ühenduse liikmeks 1973. aastal.

Lisaks Brexiti teemale arutavad liikmesriikide liidrid laupäeval Ülemkogul ka seda, kuidas otsustada kahe Ühendkuningriigis asuva Euroopa Liidu agentuuri - ravimiameti ja pangaameti - uue peakorteri asukoht.

Tusk: enne kaubandust tuleb brittidega lahendada mitu muud küsimust

Ühendkuningriik peab lahendama Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel "inimeste, raha ja Iirimaa" küsimused enne, kui blokk hakkab Briti valitsusega arutama Brexiti-järgset kaubanduslepet, ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja kirjas.

"Enne meie tuleviku arutamist peame enne lahti harutama meie mineviku," lausus Donald Tusk kirjas, mis saadeti kõikidele EL-i liikmesriikidele, välja arvatud Suurbritanniale.

"Ainus võimalik lähenemine" on pidada etapilisi kõnelusi, milles Suurbritannia peab astuma "piisavaid edusamme" lahkumist puudutavates küsimustes enne kõnelusi suhete tulevikust.

"Küsimus pole ainult taktikas, vaid - arvestades piiratud aega, mille jooksul peame kõnelustega lõpule jõudma - see on ainus võimalik lähenemine," kirjutas Tusk.

"Soovin, et koonduksime eelseisval tippkohtumisel selle võtmepõhimõtte ümber, et oleks selge, et esimesena peavad toimuma edusammud inimeste, raha ja Iirimaa asjus."

"Lisaks peame olema valmis kaitsma seda loogikat eelseisvatel kõnelustel," lisas eesistuja.