Haigekassa esimese kvartali tulem oli 27,2 miljoni euroga miinuses, kuigi prognoositud miinuseks oli 24,7 miljonit eurot. Ülekulu oli seega 2,5 miljonit eurot plaanitust suurem.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg ütles ERRile, et negatiivne tulem jäi planeeritud suurusjärku. Suuremad kulud eriarstiabis olid seotud mõne eriala haiglaravijuhu keskmise maksumuse tõusuga ning perearsti eelarves suurema haigestumise perioodiga aasta algul.

"See tähendas rohkem perearsti poole pöördumisi ning arstide poolt suuremas mahus tehtavaid uuringuid ja analüüse," selgitas ta.

Samas oli tänavuse esimese kvartali eelarvemiinus kümne miljoni euro võrra eelmise aasta samast perioodist väiksem. Hinsbergi sõnul olid mullused suuremad kulud seotud konkreetsete ravimitega, mida arvatust rohkem kasutati. Lisaks oli eelmisel aastal suur hooajaline haigestumine, mis mõjutas lisaks ravikuludele ka ajutise töövõimetuse hüvitisi.

"Sellel aastal on nii ravimite kui ajutise töövõimetuse hüvitiste kasutus planeeritu piires," kinnitas haigekassa esindaja.

Keskmised kulud ühe inimese kohta kasvasid aastataguse sama perioodiga võrreldes ligi kümnendiku. Need on Hinsbergi sõnul eelkõige tõusnud 70-79 aastaste inimeste seas. Rahvastik vananeb, mis tähendab, et inimesed vajavad meedikute abi rohkem ja see kasvatab ka keskmist kulu ühe kindlustatu kohta.

Ta rõhutas, et haigekassa aastane eelarve on jagatud kuude ja kvartalite lõikes, arvestades tulude ja kulude erinevusi aasta vältel ning haigekassa eelarve tulem kuude lõikes erineb aasta lõpu tulemist.

"Eelmise aasta näitel võime öelda, et kui poolaasta tulem oli -33 miljonit, siis prognoosides sellelt aasta lõpu tulemiks -29 miljonit, jäigi tegelik tulem selle prognoosi juurde," märkis Hinsberg.