Infohaldur Veiko Berendson käis sel nädalal välja idee, et kuivõrd mõned lohakad ametnikud ei ole riigiasutuste dokumendiregistrites kõiki delikaatseid isikuandmeid kinni katta, tuleks avaliku teabe seadus tühistada ja uuesti üles ehitada vastupidisel põhimõttel: vaikimisi oleks kogu riigiametite dokumendiregistrites sisalduv info mitteavalik ning avalikustataks vaid hoolega valitud infot.

Berendson leiab, et meie kõigi delikaatsete isikuandmete kaitse tagamiseks on justiitsministril tarvis kiiremas korras tööle asuda infoõiguse nüüdisajastamise kallal, leides, et dokumendiregistrite kaasajastamisest üksi ei piisa, need tuleks hoopis kinni panna.

"Vaevu jätkub raha infoturbeks ja juba olemasolevate süsteemide käigushoiuks. Arenduste jaoks jääb puudu. Ei ole vaja kulutada raha dokumendiregistrite avalikustamisele ning avaliku teabe seadus tuleks esmalt tühistada ja siis kogu infohaldust puudutav seadusandlus vastavalt tänapäeva nõuetele ümber teha," pani Berendson Postimehes avaldatud arvamusloos ette, väites, et avalike dokumendiregistrite pidamine on avalike ressursside raiskamine, kuivõrd need dubleerivad asutusesiseseid andmebaase, kust lihtsalt isikuandmed on kõrvaldatud.

Reinsalu: see ettepanek pole demokraatlikule ühiskonnale kohane

Justiitsminister soovitusega avalik info kinni keerata nõus.

"See, et keegi seadust lohakalt täidab või et seaduse mõni osa vajab uuendamist, et tähenda, et kogu avaliku teabe seadus (AvTS) tuleks kehtetuks tunnistada ja hakata otsast peale uut kirjutama. Isikuandmete kaitse ja avaliku teabe kättesaadavus ning selle piirangud on kaks omavahel seotud valdkonda," leiab justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Avaliku teabe seadus lähtub avatud demokraatliku ühiskonna kohaselt sellest, et avaliku sektori teave on vaikimisi avalikkusele kättesaadav - teabenõudega või veebist - ning seda kättesaadavust tuleb eraldi piirangu seadmisega piirata. Senikaua kuni oleme avatud ja demokraatlik ühiskond, ei peaks me sellest põhimõttest loobuma," on minister resoluutne.

 Asutuste dokumendiregistrid pole ministri hinnangul vajalikud mitte ainult asutusesiseselt teabe haldamise korraldamiseks, vaid need tagavad kodanikkonnale ilma teabenõuet esitamata ülevaate ka sellest, mida asutus teeb.

"Kui pole võimalik näha, mis teavet asutuse sees on, siis ei osata seda ju ka väljastpoolt küsida," ütleb Reinsalu.

Minister möönab, et probleemiks on dokumendisarjad, mis sisaldavad asutuse ja eraisikute vahelist suhtlust, nt selgitustaotlused, sotsiaaltoetuste määramise menetlused, sest need dokumendid on alati piiranguga, mis mõnel juhul võib olla ka osaline, kuid et sellist teavet saab küsida, aitab tema hinnangul kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisele.

Samas möönab Reinsalu, et niisuguste dokumendisarjade puhul vajab ehk tõepoolest kaalumist, kas kasu, mis selle avalikustamisest tuleb, kaalub üles töövaeva, et jälgida, ega dokumendiregistri avalik vaade liigselt infot ei avalda.

"See aga ei tähenda, et dokumendiregistrite muu osa avalikkust peaks piirama: lepingud, hanked, eelarved, tellitud uurimused, õigusaktide eelnõud jne peavad jääma avalikuks," leiab justiitsminister. "Erandiks võivad olla sellised dokumendiliigid, mida on parem otsida ühest kohast, näiteks kõik riigihanked riigihangete registrist, kõik eelnõud eelnõude infosüsteemist," paneb ta ette.

2018. aasta mais jõustub EL-i andmekaitse üldmäärus, mistõttu üle tuleb vaadata ka kogu sellega seotudriigisisene õigus. See puudutab ka avaliku teabe seadust.