Riigid leppisid kokku positsioonis EL-i järgmise aasta eelarve suhtes ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kolmapäeval Brüsselis kokku nõukogu seisukohas EL-i 2018. aasta eelarveprojekti suhtes enne Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste alustamist oktoobris, mida hakkab nõukogu eesistujana juhtima Eesti.

"Ma usun, et nõukogu seisukoht annab kindla aluse, mille põhjal leppida kokku selline 2018. aasta EL-i eelarve, mis viiks liitu edasi. Nõukogu teeb kooskõlas oma üldiselt kokkuhoidliku lähenemisega eelarvele ettepaneku suunata ressursid kõige suurema lisaväärtusega valdkondadele. Samuti aitab nõukogu seisukoht EL-il tegutseda kiirelt siis, kui tekivad uued väljakutsed,“ ütles Märt Kivine, kes on Eesti rahandusministri asetäitja ja eesistujariigi eriesindaja EL-i eelarve küsimustes.

"Õigeaegne kokkulepe 2018. aasta eelarve suhtes on EL-i usaldusväärsuse proovikivi ja eesistujariigi prioriteet,“ lisas Kivine Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi pressiteate vahendusel.

Nõukogu seisukoht 2018. aastaks hõlmab 158,9 miljardit eurot kulukohustustena ning 144,4 miljardit eurot maksetena, mis on vastavalt 0,6 ja 7,4 protsenti suurem võrreldes 2017. aasta EL-i eelarvega. Samas vähendas nõukogu algselt Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud eelravekavas esitatud summasid vastavalt 1,7 ja 1 miljardi võrra. Kulukohustused on õiguslikud lubadused kasutada raha tegevusteks, mille rakendamine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksetega kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul EL-i eelarvesse kirjendatud kulukohustustest.

Järgmise aasta eelarvesse kavandatud maksed suurenevad märkimisväärselt, kuna eelduste kohaselt saavutab 2014.-2020. aasta programmide rakendamine pärast käivitusperioodi täie kiiruse. Nõukogu seisukohas on oluline rõhuasetus meetmetel, mille eesmärk on stimuleerida töökohtade loomist ja majanduskasvu, tugevdada julgeolekut ning tegeleda rändeküsimusega. Samuti jäetakse piisav varu EL-i mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 ülemmäärade suhtes, juhuks kui tekib ootamatuid vajadusi, märkis nõukogu pressiteenistus.

Nõukogu alaliste esindajate komitee kiitis kolmapäeval heaks ka kaks Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse EL-i toetust noortele töötutele, et aidata neil tööd otsida, ning toetatakse 2016. aasta maavärinatest mõjutatud Itaalia piirkondade ülesehitamist. Paranduseelarve ühe projektiga suurendatakse 2017. aasta EL-i eelarvet 500 miljoni euro võrra kulukohustustena noorte tööhõive algatuse jaoks ja teisega võetakse kasutusele 1,2 miljardit eurot EL-i solidaarsusfondi raames pärast Abruzzos, Lazios, Marches ja Umbrias toimunud maavärinaid.

Samuti kinnitas nõukogu komisjoni väljapakutud 719,2 miljonit eurot kulukohustustena ja 594,4 miljonit eurot maksetena Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks, et tulla toime rändesurvega. See raha võimaldab liikmesriikidel käsitleda rändevooge, integreerida isikuid, kel on õigus riiki jääda, ning saata tagasi neid, kel seda õigust ei ole. Nõukogu seisukoht sisaldab ka 200,0 miljonit eurot kulukohustustena ja 220,6 miljonit eurot maksetena ELi erakorralise toetuse mehhanismi jaoks ELi piires. See võimaldab ELil aidata liikmesriike, kes seisavad silmitsi loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofiga, näiteks järsu ja massilise pagulaste ja rändajate sissevooluga.

Seoses halduskuludega tunnustas nõukogu jõupingutusi, mis on tehtud töötajate 5% vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Nõukogu rõhutas, et ELi institutsioonide töötajate hulka tuleb pidevalt jälgida, et tagada, et saavutatud kokkuhoid oleks püsiv.

Nõukogu võtab oma seisukoha eeldatavasti ametlikult vastu septembri alguses. Sellega antakse eesistujariik Eestile volitused pidada EL-i 2018. aasta eelarve üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: