Omanik peab jõude seisvat Nitroferti jätkuvalt üleval

Kaks aastat tagasi 426 inimest koondanud Kohtla-Järve väetisetehasega Nitrofert pole vahepeal muutusi toimunud, samas omanik palkas möödunud aastal mõned inimesed tagasi ja hoiab tehast taaskäivitamisvõimelisena, kirjutab Põhjarannik.
"Juriidiliselt ja faktiliselt on ettevõtte staatus endine," ütles Põhjarannikule AS-i Nitrofert peadirektor Aleksei Nikolajev. "Praegu töötab tehases töölepingute alusel 58 inimest. Nende ülesanne on tagada elektri- ja veevarustussüsteemide ning kanalisatsiooni tõrgeteta töö, tehase varade ööpäevaringne valve, muu hulgas videokaamerate, signalisatsiooni ja patrullimise abil, ning samuti korporatiivne, statistiline ja raamatupidamisaruandlus Eestis kehtivate seaduste kohaselt."
Väetiste madalate hindade tõttu maailmaturul peatas Nitrofert 2013. aasta augustis tootmise. Ka enne seda seisati tootmine mitmel korral: esimest korda 2009. aasta veebruaris ning siis kestis seisak kolm ja pool aastat. 2012. aasta lõpus taastas ettevõte tootmise, kuid ei pidanud vastu aastatki ja pandi taas seisma. Ent töötajaid koondama ei kiirustatud ning tehas oli ooterežiimil, lootes, et turul leiavad aset muutused ja tootmise saab taas käima panna.
Ehkki tehas midagi ei tootnud, kulus töötajatele palga maksmiseks iga kuu üle 400 000 euro. 2015. aasta juulis võeti vastu otsus lõpetada nende kõigiga töölepingud ning sügisel inimesed koondati. Ent peagi võeti ligikaudu 70 inimest tehase säilitamiseks tagasi tööle.
Aktsionärid hoiavad tehast endiselt üleval ning selle vanarauaks lõikamisest pole juttugi.
Nikolajevi sõnul kulub tehase ülalpidamiseks iga kuu üle 100 000 euro ning selle tagab aktsionär. Nitrofert kuulub Ukraina suurärimehe Dmitro Firtaši keemiakontserni Ostchem.
Rääkides olukorrast mineraalväetiste maailmaturul, märkis Nikolajev, et see on endiselt ebastabiilne. "Kui võrrelda 2017. aasta veebruari ja praegust aega, siis näeme, et ammoniaagi hind on langenud 330 USA dollarilt tonni eest 225 dollarile, karbamiidi hind aga 260 USA dollarilt tonni eest 185 dollarile, seetähendab ligikaudu 40 protsenti. Toorme hinnad on samuti langenud, ent mitte niivõrd, et oleks majanduslikult otstarbekas tehas tööle panna. Teenuste hinnad aga ei alane, vaid kasvavad järjekindlalt," sõnas ta.
"Arvestades meie võimalusi ja kontserni võimalusi üldiselt, võib kindlalt öelda, et peame 2017. aastal vastu ning jõuame aastasse 2018," rääkis Nikolajev.
Allikas: BNS









