Ääremaastumise vältimiseks loodud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorust toetust saanud 18 projekti võib laias laastus jagada kaheks: ühed, mis edendavad kohalikku turismi ja teised, mis arendavad oma kergliiklusvõrku ja muud taristut.

Nii näiteks renoveeritakse Harjumaal Anija mõisakompleks, rajatakse Ida-Virumaale salapiirituse muuseum, ja arendatakse Jõgevamaal Kalevipoja muuseumi, samas aga rajatakse nii Aegviitu, Raasikule kui ka Keilasse jalg- ja rattateed ning Loksa lähistele Kotkale rajatakse „pargi ja reisi” parkla.

Suurimad toetussummad anti Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamiseks (3,73 mln eurot), Kreenholmi tekstiilitööstusesse turismiatraktsiooni Tekstiilimaailm loomiseks (3,59 mln eurot) ja Sillamäe rannapromenaadi rajamiseks (2,32 mln eurot).

Muhus asuva, turistide seas populaarse (samuti kümmekond aastat tagasi EAS-ilt toetust saanud) Pädaste mõisa üks omanikke ja endine riigikogu liige, reformierakondlane Imre Sooäär peab küsitavaks, et riik omavalitsuste projekte toetades eeskätt iseennast toetab.

"Kõige suurem toetusesaaja on riik ise. Väga paljud on omavalitsuste projektid ja tundub, et riik ise on siis kõige suurem abivajaja, kes praegu peab seda toetust piirkonna arendamisel saama. Võib-olla ikkagi peaks usaldama kohalikke ettevõtjaid rohkem," leiab Sooäär.

Läbivaks probleemiks toetust saanud projektide puhul peab ta aga ideedepuudust.

"Mis silma paistis, on kerge ideedepuudus. Väga palju raha pannakse teedeehitusse, mis tegelikult peaks olema maanteeameti ja teiste rahade objekt. Siin peaks olema tegelikult just piirkondade atraktiivsuse tõstmiseks vahendeid ja objekte - mulle tundub, et selles osas siin nimistus nii palju neid erksaid pärle näha ei ole," tõdeb Sooäär.

Mõni projekt tekitas temas aga lausa kummastust. "Kas teatud asju on vaja kindlasti maksumaksja raha eest propageerida, näiteks nagu salaviinavedu? See kindlasti tekitab küsimärki," ütleb Sooäär.

Ainsa positiivse näitena tõi turismiettevõtja esile Kalevipoja muuseumi, millesse ta oleks ka ise valmis investeerima.

Kolmveerand turismirahast jääb Tallinna

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees, Tartus mitut hotelli pidava Verni Loodmaa hinnangul on samuti toetussumma projektidele ääretult suur, ent ta usub, et toetades kohalikku elu-olu näiteks kergliiklusteede ehitamisega, tõstab see eeskätt piirkonna atraktiivsust kohalike seas, kel oleks motivatsiooni piirkonnas edasi elada ning siis ehk lähevad ka välisturistid Tallinnast väljapoole.

"Meile on oluline täna, et meil säiliks elu ka väljaspool, sest kui me vaatame ainuüksi välisturistide külastamist Eestis, siis tegelikult on olukord täna selline, kus 75-78 protsenti kogu turismitulust, mis välisturistidelt tuleb, jääb Tallinnasse ja Harju maakonda ja ülejäänud Eesti jagab seda ülejäänud ühte neljandikku. Nii et ma arvan, et selle nimel, et see proportsioon võiks muutuda, on vaja erinevaid meetmeid kasutusele võtta," ütleb Loodmaa.

Tema hinnangul on elujõulisemad aga just kohalike omavalitsuste esitatud projektid.

Toetusesaajad:

Aegviidu Tervisespordikeskus, toetus 747 771 eurot.

Toetuse abil on kavas renoveerida Aegviidu veduridepoohoone ning välja ehitada vajalik ruumilahendus, et võtta hoone kasutusse Kõrvemaa tervisespordikompleksi keskusena.

Anija mõisakompleksi väljaarendamine mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu“, toetus 1,75 mln eurot.

Toetuse abil on kavas renoveerida Anija mõisa pea- ja aidahoone ning avada see külastajatele mõisaajastu külastuskeskusena.

Jäneda - Aegviidu - Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kergliiklustee ehituse viimane etapp, pikkusega 3,2 km, toetus 481 215 eurot.

Toetuse abil on kavas ehitada kergtee Aegviidust Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni.

Vigursõidu ja rahvaürituste plats, toetus 219 476 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada LaitseRallyParki vigursõidu ja rahvaürituste plats, mille puudumine on saanud kitsaskohaks suurvõistluste ja –ürituste korraldamisel.

Kotka "pargi ja reisi" parkla rajamine Kuusalu vallas, toetus 113 333 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada 25-kohaline „pargi ja reisi“ parkla ning rajatakse parklat ja kolme bussipeatust ühendav kõnniteede võrgustik kogupikkusega ca 350 meetrit.

Raasiku kergliiklustee, toetus 668 002 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada 3,5 km pikkune kergliiklustee Raasiku alevikku, mis ühendab keskuse ja aleviku ääreaalade elamupiirkonnad.

Keila - Lehola kergliiklustee rajamine, teotus 594 792 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada Keila – Lehola kergliiklustee pikkusega 4 km.

Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine, toetus 3,73 mln eurot.

Endise põlevkivikarjääri tehismaastikule luuakse külastusatraktsioon “Aidu Veemaa”, mis ühendab veespordi ja mitmekesised vabaaja aktiivse veetmise võimalused.

Kreenholmi Tekstiilimaailm, toetus 3,59 mln eurot.

Toetuse abil on kavas rajada Narva seni kinnise Kreenholmi ajaloolise ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladudesse turismiatraktsioon töönimetusega Kreenholmi Tekstiilimaailm.

Ida-Viru turismisihtkoha kui võrgustiku arendamine, toetus 469 625 eurot.

Ida-Viru turismisihtkohta arendava turismiklastri eesmärk on saada Eestis ööbmiste arvult suuruselt teiseks turismipiirkonnaks, tuues Eestisse uusi sihtrühmi ja ööbimisi.

Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus, toetus 465 800 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada Ida-Virumaale Liimala ajaloolisesse kalurikülla, liivaranna äärde, 1920-40 toimunud ulatuslikku salapiiritusevedu käsitlev muuseum koos mereteemalise raamatukoguga. Projekti käigus rajatakse ka 15 meetri kõrgune vaatetorn ja välilava.

Sillamäe rannapromenaadi rajamine, toetus 2,32 mln eurot.

Toetuse abil on kavas rajada rannapromenaad, mis ühendab reisi- ja jahisadamat kesklinnaga ning moodustab rekonstrueeritava Mere puiesteega ühtse terviku.

Järve tööstuspargi juurdepääsu renoveerimine, toetus 1,36 mln eurot.

Toetuse abil on kavas Kohtla-Järve linna Järve tööstusalale suunduva Ehitajate tänava rekonstrueerimine 1,6 km lõigul, Ehitajate tänava ja Järveküla tee ristmiku ümberehitamine, kergliiklustee koos väikevormidega (istepingid, prügikastid) ja tänavavalgustuse rajamine kogupikkusel 2,4 km.

Kamari järve veekeskuse rajamine, toetus 1,58 mln eurot.

Toetuse abil on kavas Põltsamaa valda Kamarisse rajada järvepealne veesuusa- ja lauakeskus, mis on Eestis ja naaberriikides ainulaadne aastaringselt avatud ringsüsteemiga veel ning lumel lauatamise ja suusatamise kaabelpark.

Kalevipoja muuseumi arendamine, toetus 1,1 mln eurot.

Toetuse abil on kavas arendada Jõgevamaale Kääpa külla eesti rahvuseepost „Kalevipoeg“ käsitlev muuseum.

Tabivere tööstusala arendamine, toetus 817 418 eurot.

Toetuse abil on kavas tööstusalale rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid, tuletõrje veevõtusüsteemi võrk, juurdepääsutee ja jalakäijatele juurdepääsutunneli rajamine.

Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamine, toetus 462 142 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada 2,5 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis algab Põltsamaa linna piirist ja kulgeb kuni Umbusi tee ristmikuni kogupikkusega 2,9 km.

Peipsi piirkonna taristute arendamine, toetus 649 584 eurot.

Toetuse abil on kavas rajada kergliiklustee, mis hakkab ühendama piirkonna külasid alates Tiirikojast (Lohusuu valla piirilt) kuni peaaegu Metsaküla lõpuni (Kasepää vallas) tugiteenuskeskusega. Rajatakse 4 km kõvakattega kergliiklusteid ja parandatakse 3 km olemasolevat kergliiklusteed.