Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kellele maksti töötuskindlustuse seaduse alusel väikseimat töötuhüvitist, kuna ta töötas lühikest aega teises Euroopa riigis.

„Kui ta poleks väljaspool Eestit töötanud, oleks tema hüvitis olnud suurem. Seesugune tulemus ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,“ märkis Madise.

Näiteks kui inimene on töötanud viimase kolme aasta jooksul 30 kuud Eestis pagarina, seejärel ühe kuu Soomes müüjana ja pärast seda viis kuud Eestis kondiitrina, on tal Eestis töötuks jäämisel õigus saada töötuskindlustushüvitist, mille suurus arvutatakse välja viimasel töökohal teenitud palga põhjal.

„See tähendab, et tema keskmise kalendripäeva töötasu arvutamiseks võetakse aluseks Eestis kondiitrina teenitud kahe kuu töötasud Kahel kuul kondiitrina teenitud summasid ei jagata aga mitte kahe kuu kalendripäevade arvuga ehk 60-ga, vaid üheksa kuu kalendripäeva arvuga ehk 270-ga. Selle tulemusel kujuneb inimese keskmine kalendripäeva töötasu tõenäoliselt nii väikeseks, et talle makstakse vaid miinimumhüvitist,“ kirjutas Madise.

Õiguskantsler pöördus probleemile vastuste saamiseks sotsiaalministeeriumi poole ja ootab ministeeriumi selgitusi hiljemalt 8. septembriks.