Uute autode müük buumiaegset taset ei püüa ({{commentsTotal}})

Škoda Octavia on seni tänavuse aasta populaarseim mudel.
Škoda Octavia on seni tänavuse aasta populaarseim mudel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uute autode müügis on aastaid olnud populaarseimad margid Toyota ja Volkswagen, ent viimastel kuudel on Škoda neist mööda murdnud.

Ehkki kinnisvaras hakkavad hinnad ja arenduste maht lähenema buumiaegsele tasemele, siis uute autode müügis on hoog tipust viiendiku võrra maas.

Tänavune müügiprognoos senise statistika põhjal ütleb, et aastaga läheb kaubaks kokku 25 000 - 26 000 uut sõidukit.

Eesti autode keskmine vanus on praegu 14 aastat ning tendents on autopargi vananemise suunas.

"Autopargi keskmise vanuse kasvu peatumist tagavast tasemest oleme umbes samapalju maas," kommenteerib statistikat tegeva autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat.

See tähendab, et autopargi vananemise pidurdamiseks peaks aastane uute autode müük olema vähemalt 30 000.

Sillat usub, et inimesed on buumiaegsest ülejõu elamisest teinud järeldused, mistõttu on autoostja nüüd tasakaalukam ja mõtleb oma plaani paremini läbi.

"Erinevalt buumiaegsest automüügist on tänane ostmine pigem kaalutletud ja majanduse arengule ja oma võimetele vastav ning seetõttu kontrolli all olev," kinnitab ta.

Uus rahvaauto on Škoda Octavia

Aastast aastasse on Eestis ostetud uutest autodest enim Toyotat ja Volkswagenit. Viimastel aastatel aga on esikohakonkurentsi murdnud Škoda. Kuigi ka tänavu on kokkuvõttes veel Toyotat enim müüdud, siis viimaste kuude ostetuim sõiduk on Škoda Octavia, millele järgnevad Toyota Avensis ja Škoda Kodiaq.

Aasta lõikes ehk tänavu kaheksa kuuga on esikohal samuti Škoda Octavia, sellele järgnevad Toyota Avensis ja Toyota RAV4.

"Jättes kõrvale maasturid, on Škoda viimaste kuude lõikes tõusnud suurimaks uute sõiduautode müüjaks," ütleb Sillat.

Kümme aastat tagasi oli samuti ostetuim mark Toyota, sellele järgnesid Honda, Volkswagen, Citroen ja Mazda.

Ostetakse väiksemat ja ökonoomsemat

Sama võib öelda ka finantseerimise kohta - kümmekond aastat tagasi sai liisingusse võtta ükskõik kui pompoosse masina, ent nüüd on ka finantsasutused kaalutsevamad, nii et kokkuvõttes teevad inimesed ökonoomsemaid valikuid.

"Tänasel päeval on suund pigem ökonoomsetele ja väiksematele autodele, uue trendina kasvab hübriidautode müük. See näitab samuti turul valitsevat selget suunda ökonoomsetele ehk kasutamisel odavamatele sõidukitele," selgitab Sillat.

Ehkki seadusega on ettevõttele tehtud autode omamine kulukamaks, ei ole see suhtarve uute autode müügis muutnud: endiselt läheb umbes pool sõidukitest era- ja pool ettevõtete tarbimisse.

Kaks kolmandikku uutest sõidukitest soetatakse liisinguga ja eratarbijad moodustavad liisinguvõtmisel pisut üle poole.

Bensiini- ja hübriidmootorid tõusuteel

Tendentsina torkab silma veel see, et bensiinimootoriga sõidukite osakaal on tõusuteel - tänavu soetatud uutest sõidukitest kolmveerand on bensiinimootoril, varasemalt sõitis bensiiniga kaks kolmandikku ostetuist.

"Bensiiniauto on ökonoomsem," põhjendab Sillat. "Uue trendina on eriti sel aastal kasvanud järsult hübriidsõidukite osakaal, mis on ca viis protsenti. Enamik hübriididest on ka bensiiniautod tegelikult."

Toimetaja: Merilin Pärli, Merit Maarits



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: